Julge alustada!

Tark vanasõna lausub: "Iga algus on raske."
Niisiis, enne kui asute kahenädalasele matkateele jalgsi, jalgratta või paadiga, tehke läbi eelkooli-iga lühimatkadega.

Ja kuidas meil sellega on? Jupijumal on asunud tegutsema. Maailmaparandaja väntab kilomeetreid töö ja kodu vahel. L. ei püsi niikuinii hetkegi paigal. Unistaja jookseb töö- ja kodanikukohustuste vahet. S. koha pealt ei oska ma öelda. Ja ma ise, noh... hmm... ma võin pikki distantse kõndida küll, aga kas ka koormaga, ei tea. Matkasaapad vajaksidki sissetallamist.

Muide, tark raamat kiidab meie valikut asuda teele jalgsi (mitte jalgratta või paadiga):

Kõige lihtsam on organiseerida jalgsimatka, sest see ei nõua erilisi abivahendeid. Ja mis peaasi, jalgsi käia oskab igaüks juba teisest eluaastast peale.

Algul olge muidugi ettevaatlikud, koostage matkaplaan mõõdukalt. Esimesi retki ärge kilomeetrite poolest pikaks venitage. Olgu algul vaatamisväärsusi rohkem, käimist vähem. Jätke need marsruudid, kus ühest vaatamist väärivast kohast teise jõudmiseks tuleb terve söömavahe või enamgi käia, edaspidiseks. Küll jõuate!

Seega jätame 20 km päevateekonnad esialgu kõrvale. Küll jõuame!
Mägedes, muidugi, saab tulema ette kohti kus vaatamist väärivad kohad on meie ümber non-stop, nii et üle söömavahe käimisega ei tule probleeme.


Keda kaasa võtta

See on meie puhul juba ammu ära otsustatud. Aga siiski, vaadakem kas sai ka õigesti toimitud.

Kui komplekteerite matkagrupi tuntud inimestest, oma töökoha või õppeasutuste töötajatest, ärge kutsuge kaasa virisejaid. Küllap te neid juba tunnete - neid, kes kuskil ega kunagi, ei kellegi ega millegagi rahul ei ole.

Selliseid inimesi meie hulgas õnneks pole teada. Samas, ma usun et kui ikka päevateekond osutub pikaks, seljakott raskeks, ilm halvaks (vabandust - riietus sobimatuks), sääsed tüütuks jne. jne. siis võib kellaga aega võtta, et kes meist kõige hiljem virisema hakkab. Aga lugegem edasi.

Kaasa ärge võtke ka neid, kellest on teada, et nad võiksid seljakotti vajaliku kraami hulka pista pudeli kibedat või magusat, aga kanget. (!!!!!!) Las nad lähevad nende seltsi, kes istudes või lamades pudelit tühjendavad. Kõigist ülejäänutest aga saavad kindlasti tublid matkakaaslased.

Minu teada on igaüks meist võimeline eelpool kirjeldatud roima sooritama. Kas nüüd jääb minemata?

Kuid pidage! Eespool öeldu ei pruugi olla sugugi nii kategooriline. Võib ka otse vastupidi! Kui te matkagrupp on paisunud piisavalt suureks, /.... / hakake kavandama plaane ka virisejate ja napsisõprade kaasahaaramiseks. Muidugi tuleks esmalt kindlaks teha, milline matk võiks ühele või teisele virisejale huvi pakkuda. Kas meeldib talle jälgida vee kukkumist kõrgelt paekaldalt või tunneb ta huvi oma lemmikkirjaniku sünnipaiga vastu või tahab minna hoopis vaatama, kuidas elavad kalurid, hõberebaste kasvatajad, kuidas kerkivad suurehitised....
Muidugi püüab viriseja teil teel tuju rikkuda. Teie aga ei anna talle alla, olete ülevas meeleolus ning viriseja tunneb peatselt piinlikkust oma iseloomu vildakuse üle.
Ja nii juhtubki, et varsti muutub viriseja (ka napsisõber, kes endale grupist kaaslasi ei leia) tubliks matkajaks.

Nüüd kus matk on päästetud, võime edasi arutleda grupi koosseisu üle.

Matkajate rühma peab juhtima inimene, kellel on kogemusi.

Mis on meie kogemused matkadega? Minu välismaareisid on seni kuulunud raamatu järgi alaliiki "auto-motomatkad" (s. o. ühistransport) või "paadimatkad", riigisiseselt on pikemad matkad (s.t. telkimisega) möödunud jalgrattal. Rasket seljakotti tarides pole ma matkanudki.
Mägedes olen kõndinud vaid ilma igasuguse varustuseta ja suhteliselt lühidalt. Võite kommentaarides kirjeldada oma matkakogemusi.

Peale kogemuste olgu tal veel organiseerimisvõimet ja autoriteeti.

Eks me teame kõik, kellel meist organiseerimisvõimet on. Aga mis autoriteeti puutub, siis on meil nii kõvad individualistid koos, et oma tahtmise läbiajamise nimel me mingeid autoriteete ei tunnista. Ettevaatust, see kisub demokraatiaks kätte.

Rühmas on tingimata vaja ka "majandusjuhatajat", kelle hooleks on toiduprobleemid ja kogu rühma üldvarustus (telgid, toidukeetmisvahendid, kirved, kaardid jne.)

Vabatahtlikke? Seda ma arvasin. Eks me peame ühiselt jälgima, et me ikka piisavalt hästi kirvestega varustatud oleksime.

Tarvis on ka kroonikakirjutajat-reporterit, kes märgib lühidalt üles kõik enda ja rühma liikmete poolt tehtud tähelepanekud ning muljed, mille põhjal on hiljem hea koostada matkapäevikut.

Jällegi, vabatahtlikke?

Selgub, et raamat on isegi üllatavalt ajakohane:

Fotograafi küsimus pole vist enam probleem, kindlasti leidub neid plõksutajaid igas grupis piisavalt. Ning küllap ühisel jõul saadakse töökoha seinalehte või kohalikku ajalehtegi artikkel huvitavast matkast, mis tiivustab teisigi teie järgi joonduma.

Kuidas teile meeldiks, oma töökoha seinal?

Väikest reisiapteeki kanda ja matkal tekkida võivaid pisihädasid ravida on rühma "medõe" ülesanne.

Ja lõpuks ometi jõudsime ühes ametipostis ka üksmeelele: seda saab täitma S.!
Ja selle viljaka tulemusega lõpeb ka seekordne blogisissekanne.