Oleme eduliselt Bukaresti j6udnud. Siin on muideks soe, et mitte :oelda lauspalav. Hostel nimega Butterfly villa on armas. Magasime kuuekesi imepisikeses toauberikus. Aga n2iteks vannituba on siin t6esti vanituba. Mullivannituba. Tehke j'rgi kallid hotellid.
Lennureisid l2ksid kah sihtp2raselt. isegi Gotfried ei lennanud Singapuri, kuigi ma n2gin, et ta hing sinna ihaldas. Viimasel hetkel yritas veel lindilt maha hypataja p6geneda. A ma sain ta k2tte.
Ega ta kaugele poleks jaksanud joostagi. Muide, meie k6ikide seljakotid j2id lubatud 20 kilo sisse. Isegi unistaja oma, kuigi ta oli k6vasti vaeva n2inud.
Kahe lennu vahelist aega sisustasime valdavalt ohtra kaardim2nguga. Tegime lausa tabeli, et vaadata matka l6puks kellel siis armastuses k6ikse rohkem veab. ma pean tunnistama, et kaardid mulle suurt 6nne armastuses ei ennusta, samas edu kaardim'ngus ka nagu pole. Mpsil sama lugu. Kuidas seda nyyd t6lgendada...
Mis meist 6nnetutest nyyd edasi kyl saab, seda ei tea t2pselt keegi. Yritame oma t2pse asukoha m22ratlda, priimusele ballooni osta, veidi veel varusid t2iendada, endale sherpad muretsema kes k]ike meie varustust veavad, rongijaaam leida ja siis l2himate m2gede poole ajama panna.
Ahjaa, koostasime ka vastastikuse mittekallaletungi pakti. Kui kunagi taas internetiseerume, siis ilmneb see ka siia.
Friday, June 19, 2009
Tuesday, June 16, 2009
Monday, June 15, 2009
Mida võtta, mida jätta
Teadatuntud tõde - matkale võta kaasa nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Postitan meie Rumeenia matka-listi praeguse seisuga. Kommenteeritud versioon tekib siis kui tagasi oleme... et järgmiste matkade osas juba paaalju targemad olla.
MAGAMISVARUSTUS
kaks 3-kohalist telki, üks 2-kohaline telk
magamiskott
magamismadrats
termokile, pleed, siidlina - vajadusel
SÖÖGIVARUSTUS
teekann, kastrul, kulp
sööginõud (kauss, tass, noad, kahvlid, lusikad)
priimuse ülemine osa
tikud
tuleraud
süütetabletid
taskunuga
pussnuga
salvrätid, WC paber
nõudepesuvahend
SÖÖK-JOOK
teepakid, lahustuv khv, kakao
0,5 l 80% viin
jägermeister, stroh
veepudel
spordijoogipulber
kuivatatud puuviljad (aprikoosid, banaaniviilud, rosinad, ploomid), pähklid
sokolaad/kommid
pudrud (riisihelbed, tatrahelbed, neljaviljahelbed)
kiirkartulipuder
piimapulber
makaronid,nuudlid
pakisupid
pakimakaronid/road
konservid (avajat pole vast vaja, pussnoaga saab küll) - 3 sprotti, 2 turisti einet, 2 kana omas mahlas, 2 metssiga
kuivatatud liha, suitsuvorst +juust - ???
sool, suhkur, veel midagi
näkileivad
präänikud
rõngikud
glükoositabletid, müslibarid
ESMAABI
elastikside
põlve jm kaitsed
marliside
plaastrid
ohatise plaastrid (compeed)
valuvaigisti (ibumetin 400, co-codamol)
coldrex
kurguvalutabletid
haavakreem
liigeste/lihaste kreem
des vahend
päikesekaitsekreem ja after sun
kaitsefaktoriga hügieeniline huulepulk
citrosept
jood
söetabletid
kõhulahtisuse vastu mingid tabletid
kõhukinnisuse vastu mingi pulber
lactoseven tüüpi tabletid
sääsetõrjevahend
spordigeel jahutava efektiga
isiklik kosmeetika (alates hambaharjast)
hambapasta
KAARDID, DOKUMENDID, RAHA, MUU
raamatud, paljundused kaardist (mis kvaliteediga nad huvitavad tulevad?)
ID kaart, pass
kindlustus
lennupileti bronn nr
hosteli bronnid
sularaha
pangakaardid
fotokas
taskulamp
mängukaardid
matkapäevik
kleeplint
niit, nõel, nööp, nöör
meened, kingitused (2 pisikest vana tallinna, 1 pisike astelpaju liköör, 1 pisike sokolaadi-rummi liköör, 1 pisike saare gin, 3 paari erineva suurusega etno sokke, eesti mängukaardid)
RIIETUS
eeldan et igaüks ise teab paremini mida võtab mida jätab, mõned märksõnad
jalatsid - vähemalt 2 paari?, matkasaapad+ lahtisemad rihmadega plätud?
vihmakindel jopp, vihmakeep
müts või rätik
päikeseprillid
ujumisriided?
saunalina?
pesemisasjad? shampoon? seepi?
kindad
MARSRUUT
võtan asja natuke kokku. Bukarest - Sinaia ca 2 tundi rongisõitu (maabume Prahova Valleysse). Variant ülesminemiseks a) oma jalad, b) cable car. Jõuame Bucegi mäestikku, matkaraamatu kohaselt piisab siin ringi jalutamiseks 3-4 päevast, ca 10 kilti päevas, kõrgeim tipp Omu 2505m. Tegemist rahvarohkeima mäestikuga Rumeenias, aga algajaile parim. Sealt edasi ma arvan, et vaatame kuhu elu meid viib... variante on erinevaid. Peaasi et õigel ajal tagasi jõuaksime.
MAGAMISVARUSTUS
kaks 3-kohalist telki, üks 2-kohaline telk
magamiskott
magamismadrats
termokile, pleed, siidlina - vajadusel
SÖÖGIVARUSTUS
teekann, kastrul, kulp
sööginõud (kauss, tass, noad, kahvlid, lusikad)
priimuse ülemine osa
tikud
tuleraud
süütetabletid
taskunuga
pussnuga
salvrätid, WC paber
nõudepesuvahend
SÖÖK-JOOK
teepakid, lahustuv khv, kakao
0,5 l 80% viin
jägermeister, stroh
veepudel
spordijoogipulber
kuivatatud puuviljad (aprikoosid, banaaniviilud, rosinad, ploomid), pähklid
sokolaad/kommid
pudrud (riisihelbed, tatrahelbed, neljaviljahelbed)
kiirkartulipuder
piimapulber
makaronid,nuudlid
pakisupid
pakimakaronid/road
konservid (avajat pole vast vaja, pussnoaga saab küll) - 3 sprotti, 2 turisti einet, 2 kana omas mahlas, 2 metssiga
kuivatatud liha, suitsuvorst +juust - ???
sool, suhkur, veel midagi
näkileivad
präänikud
rõngikud
glükoositabletid, müslibarid
ESMAABI
elastikside
põlve jm kaitsed
marliside
plaastrid
ohatise plaastrid (compeed)
valuvaigisti (ibumetin 400, co-codamol)
coldrex
kurguvalutabletid
haavakreem
liigeste/lihaste kreem
des vahend
päikesekaitsekreem ja after sun
kaitsefaktoriga hügieeniline huulepulk
citrosept
jood
söetabletid
kõhulahtisuse vastu mingid tabletid
kõhukinnisuse vastu mingi pulber
lactoseven tüüpi tabletid
sääsetõrjevahend
spordigeel jahutava efektiga
isiklik kosmeetika (alates hambaharjast)
hambapasta
KAARDID, DOKUMENDID, RAHA, MUU
raamatud, paljundused kaardist (mis kvaliteediga nad huvitavad tulevad?)
ID kaart, pass
kindlustus
lennupileti bronn nr
hosteli bronnid
sularaha
pangakaardid
fotokas
taskulamp
mängukaardid
matkapäevik
kleeplint
niit, nõel, nööp, nöör
meened, kingitused (2 pisikest vana tallinna, 1 pisike astelpaju liköör, 1 pisike sokolaadi-rummi liköör, 1 pisike saare gin, 3 paari erineva suurusega etno sokke, eesti mängukaardid)
RIIETUS
eeldan et igaüks ise teab paremini mida võtab mida jätab, mõned märksõnad
jalatsid - vähemalt 2 paari?, matkasaapad+ lahtisemad rihmadega plätud?
vihmakindel jopp, vihmakeep
müts või rätik
päikeseprillid
ujumisriided?
saunalina?
pesemisasjad? shampoon? seepi?
kindad
MARSRUUT
võtan asja natuke kokku. Bukarest - Sinaia ca 2 tundi rongisõitu (maabume Prahova Valleysse). Variant ülesminemiseks a) oma jalad, b) cable car. Jõuame Bucegi mäestikku, matkaraamatu kohaselt piisab siin ringi jalutamiseks 3-4 päevast, ca 10 kilti päevas, kõrgeim tipp Omu 2505m. Tegemist rahvarohkeima mäestikuga Rumeenias, aga algajaile parim. Sealt edasi ma arvan, et vaatame kuhu elu meid viib... variante on erinevaid. Peaasi et õigel ajal tagasi jõuaksime.
Järgnevalt siis noppeid järgmisest peatükist
Toitumine
kusjuures püüan välja tuua vaid mitte niiväga ilmset.
Süüa ei saa ette mitmeks päevaks, sest iga päev vajame teatud koguse toiduaineid.
Unustada ei tohi maitseaineid. Soovitatav on need kaasa võtta kuivatatuna.
Asustamata kohta on soovitatav minna jahi- ja õngitsemisvahenditega.
Millisel vähegi tsiviliseeritud maal selline asi küll lubatud on?
Soovitatav on ühte ainet paigutada mitmesse seljakotti (juhuks, kui mõni grupiliige peaks seljakoti kaotama, näiteks jalgrattamatkal).
...ja pealegi olema võimetu ümber pöörama ja seda üles korjama. Mägedes peab koti kaotust mõistagi enam pelgama, kui ikka sõidab liustikust alla...
Retkel valmistatav toit olgu parajalt mage.
Aga milleks siis veel kõik need kuivatatud maitseained?
Joogirežiim
Kuuma ilmaga või ka intensiivsel töötamisel vajame kuni 6 liitrit vett. (päevas)
Taigas ja mägedes, kus allikate vesi on väga mage, tuleb veele lisada soola, sidrunhapet või jõhvikamahla ja pidada ranget joogirežiimi. Ja režiim on tõesti range:
Hommikul enne matkale asumist joome tublisti. Liikumisel ja paaril esimesel peatusel ei joo me üldse, vajaduse korral loputame suud. (kotti integreeritavad joogisüsteemid on seega juuslessiks kuulutatud) Lõunapeatusel loputame kõigepealt suud ja joome siis umbes 250 g vett. Janu kustutame põhjalikult alles pärast lõunasööki ja -puhkust, pisut aega enne matkale asumist.
Ööpeatusel toimime samalaadselt. Ei tohi unustada, et joogivesi peab alati olema keedetud. Ainult allikate vett võib juua keetmatult. /... / Samuti ei joo me tundmatute veekogude vett enne, kui oleme hankinud nende kohta andmeid.
(Kuidas nad seda vanasti küll vanasti jooksvalt tegid?)
Sõna "alkohol" matkaja leksikoni ei mahu!
Ja seda koguni nii kategooriliselt, et eespool refereeritud peatükis "Keda kaasa võtta" räägitakse al... kärakast kui "pudelist kibedast või magusast, aga kangest", teisal nimetatakse napsiks. Oh, mis seal ikka, eks otsigem endale meelepärane peitesõna või perifraas.
Toitvaid taimi
Kui te hästi loodust tunnete, rikastub teie toidulaud uskumatult (ja kui mitte nii hästi, siis omnivooride oma). Sageli tarvitseb ainult pisut kummarduda, ja te saate üpris omalaadse supi, salati, kohvi, tee...
Selles ma ei kahtlegi.
Jupijumala suureks rõõmuks õpetataksegi järgnevalt valmistama gurmee-eineid enamlevinud umbrohtudest. Mis saab aga väljaspool vegetatsiooniperioodi?
Segab talv oma lumevaibaga taimede juurikate korjamist ja kasutamist, leidub rohkesti puude-põõsaste seemneid, vitamiinirikkaid okkaid.
Esimene külm suurendab järsult männi, kuuse, kadaka ja teiste puude okaste C-vitamiini sisaldust. Nii võibki neist saada toitvat teed. Selleks tuleb eelnevalt okkad tavalise kivi abil peeneks hõõruda. Vask- ja raudesemed selleks ei sobi, sest need mõjuvad C-vitamiini lagundavalt.
Kui aga olete koju jätnud maitseained (või kui need sattusid saamatu jalgratturi seljakotti), siis ärge kurvastage. Ka siin tuleb loodus teile abiks.
Sinepi maitsega on hiirekõrvaseemnete pulber. Pipra asendajana kasutage kuivatatud kirburohu seemnete ja lehtede, samuti hiirekõrvaseemnete pulbrit. Nelgina kasutatakse maamõõla juuri. Jne. jne.
Toitumine
kusjuures püüan välja tuua vaid mitte niiväga ilmset.
Süüa ei saa ette mitmeks päevaks, sest iga päev vajame teatud koguse toiduaineid.
Unustada ei tohi maitseaineid. Soovitatav on need kaasa võtta kuivatatuna.
Asustamata kohta on soovitatav minna jahi- ja õngitsemisvahenditega.
Millisel vähegi tsiviliseeritud maal selline asi küll lubatud on?
Soovitatav on ühte ainet paigutada mitmesse seljakotti (juhuks, kui mõni grupiliige peaks seljakoti kaotama, näiteks jalgrattamatkal).
...ja pealegi olema võimetu ümber pöörama ja seda üles korjama. Mägedes peab koti kaotust mõistagi enam pelgama, kui ikka sõidab liustikust alla...
Retkel valmistatav toit olgu parajalt mage.
Aga milleks siis veel kõik need kuivatatud maitseained?
Joogirežiim
Kuuma ilmaga või ka intensiivsel töötamisel vajame kuni 6 liitrit vett. (päevas)
Taigas ja mägedes, kus allikate vesi on väga mage, tuleb veele lisada soola, sidrunhapet või jõhvikamahla ja pidada ranget joogirežiimi. Ja režiim on tõesti range:
Hommikul enne matkale asumist joome tublisti. Liikumisel ja paaril esimesel peatusel ei joo me üldse, vajaduse korral loputame suud. (kotti integreeritavad joogisüsteemid on seega juuslessiks kuulutatud) Lõunapeatusel loputame kõigepealt suud ja joome siis umbes 250 g vett. Janu kustutame põhjalikult alles pärast lõunasööki ja -puhkust, pisut aega enne matkale asumist.
Ööpeatusel toimime samalaadselt. Ei tohi unustada, et joogivesi peab alati olema keedetud. Ainult allikate vett võib juua keetmatult. /... / Samuti ei joo me tundmatute veekogude vett enne, kui oleme hankinud nende kohta andmeid.
(Kuidas nad seda vanasti küll vanasti jooksvalt tegid?)
Sõna "alkohol" matkaja leksikoni ei mahu!
Ja seda koguni nii kategooriliselt, et eespool refereeritud peatükis "Keda kaasa võtta" räägitakse al... kärakast kui "pudelist kibedast või magusast, aga kangest", teisal nimetatakse napsiks. Oh, mis seal ikka, eks otsigem endale meelepärane peitesõna või perifraas.
Toitvaid taimi
Kui te hästi loodust tunnete, rikastub teie toidulaud uskumatult (ja kui mitte nii hästi, siis omnivooride oma). Sageli tarvitseb ainult pisut kummarduda, ja te saate üpris omalaadse supi, salati, kohvi, tee...
Selles ma ei kahtlegi.
Jupijumala suureks rõõmuks õpetataksegi järgnevalt valmistama gurmee-eineid enamlevinud umbrohtudest. Mis saab aga väljaspool vegetatsiooniperioodi?
Segab talv oma lumevaibaga taimede juurikate korjamist ja kasutamist, leidub rohkesti puude-põõsaste seemneid, vitamiinirikkaid okkaid.
Esimene külm suurendab järsult männi, kuuse, kadaka ja teiste puude okaste C-vitamiini sisaldust. Nii võibki neist saada toitvat teed. Selleks tuleb eelnevalt okkad tavalise kivi abil peeneks hõõruda. Vask- ja raudesemed selleks ei sobi, sest need mõjuvad C-vitamiini lagundavalt.
Kui aga olete koju jätnud maitseained (või kui need sattusid saamatu jalgratturi seljakotti), siis ärge kurvastage. Ka siin tuleb loodus teile abiks.
Sinepi maitsega on hiirekõrvaseemnete pulber. Pipra asendajana kasutage kuivatatud kirburohu seemnete ja lehtede, samuti hiirekõrvaseemnete pulbrit. Nelgina kasutatakse maamõõla juuri. Jne. jne.
Toitlustuse teemadel ka tänane päeva tera:
Sipelgad armastavad ronida magusate toiduainetega täidetud nõudesse. Neist hoidumiseks määrige nõude ääred päevalilleõliga.
Thursday, June 11, 2009
Matkavarustus
jätkub.
Rühma varustus
Toiduvalmistamise vahendid. Ämbreid tuleb kaasa võtta vähemalt kaks, suure rühma puhul rohkem. Ämbrite maht peaks olema vähemalt 1,5 l igaosavõtja kohta. (tavaline 10-ne ämber seega kõlbab) Üks ämber olgu kaanega (piima toomiseks). Eriti sobivad on lapergused lüpsikud - neid on hõlpsam seljakotti mahutada. Kaasavõtmisel asetatakse ämbrid vastavasse riidest kotti, siis nad ei määri teisi esemeid tahmaga. /... / Peale selle peab rühmal olema 2-3 väikest kirvest ning plastikaadist lauldina. (ning härjarakend selle ja järgneva kola kaasastassimiseks) Ka kulpi ei maksa unustada, samuti konserviavajat.
Talimatkal, kui on kavas ka välisööbimisi, tuleb võtta kaasa suur kahemehesaag ja suur kirves, sest küttepuude hankimisel vähemast ei piisa. /... / (Miks siis mitte juba Husqvarna?) Saag painutatakse ümber seljakoti ja seotakse selle külge kinni või asetatakse U-kujuliselt seljakoti põhja.
Matkaapteeki tuleb hoida tugevast plekist või plastmassist karbis.
Remonditöökoda peab sisaldama presenditükke, rihmu, nööri, tagavarapandlaid, naaskli, kotinõela seljakoti parandamiseks. Jalanõude jaoks piginööri, nahatükke, naaskli, haamri, väikesi naelu. Alati peaksid kaasas olema liimid BF-2, BF-6 või "Mökol"
Orienteerumisvahendid. Kas nn. suurtükiväekompass või Adrianovi kompass, kaarditasku või kõvast papist kaardialus koos veekindla kattega. Kaart, mall, joonlaud ja kurvimeeter. Muud esemed. Rühma varustuse juurde kuuluvad veel riidest kotikesed toiduainete pakkimiseks, riidehari ja saapahari. (muidugi!) Talvel ja kõrgmägedes matkamisel tuleb kaasa võtta ka 50 m pikkune peen köis, mida läheb vaja julgestuseks ning okstest varje ehitamisel. Kaasa võetakse ka fotoaparaat või filmikaamera ning transistorraadio
(selge kust on tulnud komme vabas looduses autoraadio üürgama keerata!)
Telk
Telk on matkaja lahutamatu kaaslane. Ta peab olema kaalult kerge, vastupidav, veekindel, pakkuma kõige väiksemate mõõtmete juures kõige suuremaid mugavusi, olema kiiresti püstitatav ja kokku pandav.
Järgneb pikk ja illustreeritud traktaat telkidest, mille kohta meie matka puhul aga võib märkida "mittekohalduv", kuna kuppeltelkidest pole seal sõnagi. Edasi telgiplatsi asukohavaliku juurde.
Telgi püstitamise eel peetagu silmas: telki ei tohi asetada nõkku; telgi uks ega külge ei või jääda vastu tuult. Nõos asuv telk satub vihmaga täbarasse olukorda. /... / Vahel tuleb telk paratamatult püstitada nõkku või mäenõlvale. Siis kaevake telgi ümber väike kraav, mis põhja alla valguva vihmavee eemale juhib
Protesteerin: rühma varustuse juures polnud sõnagi juttu sapöörilabidast. Tuleb välja, et isegi loetletud varustus on ebapiisav?
Lisan ka paar illustratsiooni valesti ja õigesti püstitatud telkidest
Telgi asemel matkaonn
Teil pole telki, kuid nii meelsasti ööbiksite vabas looduses. Nii mõnigi uljaspea mõtleb, mis siis ikka, vihma pole karta, poen vaiba sisse, külje alla kuuseoksi ja kuivanud lehti, mis see üks öö siis niimoodi veeta on. Tõesti, keskööst kella kaheni pole viga, te isegi uinute. Aga siis - kui kerra ka te tõmbuksite - külm, millele te soojal suvapäeval ei saanud mõeldagi, poeb igalt poolt sisse ja ihu võbisemine ei lase magamisele mõeldagi. Hiljemalt kell kolm öösel on selline looduslaps siirdunud laagrilõkke juurde valvuri "ühiskondlikuks abiliseks".
Vaat nii.
Kuidas toimida siis, kui telki pole? Esimesed abistajad on küünid, mis on nii kodused ja kus juulikuust alates leidub alati värskeid heinu. Praktika näitab, et meie rahva hulgas nii julma küüniomanikku ei leidu, kes ööbijale ulualust keelaks. Ainult seda ütleb ta kindlasti: "Tuletikud jätke välja!" Teie kui kogenud matkaja aga vastate: "Ärge kartke, meil on taskulamp."
:D :D
Aga alati pole küüne ja kui on, siis pahatihti puuduvad sealt heinad. Ainult põrandal näete mulluseid pepri. Kuidas siis sel juhul toimida?
Mets!
Lehtonn! Osmik!
Jah, niisugust osatakse teha, ainult ärge metsa laastake! Kui te ei oska kasutada tuuulemurdu ega niikuinii hävinevat materjali, pole te õige loodusesõber ega ettenägelik kodanik. Kuid matkaja seda ju on.
Ning lõpetuseks tänane päeva tera:
Sääskede peletamiseks telgist tee konservikarbile väikesed augud sisse ja seo karbile traadist sang ümber. Nüüd pane karpi hõõguvaid süsi ja neile käbisid. Kui karpi sangapidi käes hoides keerutada, hakkavad käbid veidi põlema. Nii tekkiv suits peletabki telgist sääsed. Hõõguvatele käbidele võib panna suitsu tekitamiseks ka riideribasid, kamprit...
... ja kui sääsed ka selle peale ära ei lähe, siis igal juhul tekib telgis psühhedeelne õhkkond, kõik selgroogsetest ja -rootutest asukad vennastuvad ning hämmeldunud kaasmatkajad leiavad telgisviibijad sääskede bäki saatel "Öö last" undamas.
jätkub.
Rühma varustus
Toiduvalmistamise vahendid. Ämbreid tuleb kaasa võtta vähemalt kaks, suure rühma puhul rohkem. Ämbrite maht peaks olema vähemalt 1,5 l igaosavõtja kohta. (tavaline 10-ne ämber seega kõlbab) Üks ämber olgu kaanega (piima toomiseks). Eriti sobivad on lapergused lüpsikud - neid on hõlpsam seljakotti mahutada. Kaasavõtmisel asetatakse ämbrid vastavasse riidest kotti, siis nad ei määri teisi esemeid tahmaga. /... / Peale selle peab rühmal olema 2-3 väikest kirvest ning plastikaadist lauldina. (ning härjarakend selle ja järgneva kola kaasastassimiseks) Ka kulpi ei maksa unustada, samuti konserviavajat.
Talimatkal, kui on kavas ka välisööbimisi, tuleb võtta kaasa suur kahemehesaag ja suur kirves, sest küttepuude hankimisel vähemast ei piisa. /... / (Miks siis mitte juba Husqvarna?) Saag painutatakse ümber seljakoti ja seotakse selle külge kinni või asetatakse U-kujuliselt seljakoti põhja.
Matkaapteeki tuleb hoida tugevast plekist või plastmassist karbis.
Remonditöökoda peab sisaldama presenditükke, rihmu, nööri, tagavarapandlaid, naaskli, kotinõela seljakoti parandamiseks. Jalanõude jaoks piginööri, nahatükke, naaskli, haamri, väikesi naelu. Alati peaksid kaasas olema liimid BF-2, BF-6 või "Mökol"
Orienteerumisvahendid. Kas nn. suurtükiväekompass või Adrianovi kompass, kaarditasku või kõvast papist kaardialus koos veekindla kattega. Kaart, mall, joonlaud ja kurvimeeter. Muud esemed. Rühma varustuse juurde kuuluvad veel riidest kotikesed toiduainete pakkimiseks, riidehari ja saapahari. (muidugi!) Talvel ja kõrgmägedes matkamisel tuleb kaasa võtta ka 50 m pikkune peen köis, mida läheb vaja julgestuseks ning okstest varje ehitamisel. Kaasa võetakse ka fotoaparaat või filmikaamera ning transistorraadio
(selge kust on tulnud komme vabas looduses autoraadio üürgama keerata!)
Telk
Telk on matkaja lahutamatu kaaslane. Ta peab olema kaalult kerge, vastupidav, veekindel, pakkuma kõige väiksemate mõõtmete juures kõige suuremaid mugavusi, olema kiiresti püstitatav ja kokku pandav.
Järgneb pikk ja illustreeritud traktaat telkidest, mille kohta meie matka puhul aga võib märkida "mittekohalduv", kuna kuppeltelkidest pole seal sõnagi. Edasi telgiplatsi asukohavaliku juurde.
Telgi püstitamise eel peetagu silmas: telki ei tohi asetada nõkku; telgi uks ega külge ei või jääda vastu tuult. Nõos asuv telk satub vihmaga täbarasse olukorda. /... / Vahel tuleb telk paratamatult püstitada nõkku või mäenõlvale. Siis kaevake telgi ümber väike kraav, mis põhja alla valguva vihmavee eemale juhib
Protesteerin: rühma varustuse juures polnud sõnagi juttu sapöörilabidast. Tuleb välja, et isegi loetletud varustus on ebapiisav?
Lisan ka paar illustratsiooni valesti ja õigesti püstitatud telkidest
Telgi asemel matkaonn
Teil pole telki, kuid nii meelsasti ööbiksite vabas looduses. Nii mõnigi uljaspea mõtleb, mis siis ikka, vihma pole karta, poen vaiba sisse, külje alla kuuseoksi ja kuivanud lehti, mis see üks öö siis niimoodi veeta on. Tõesti, keskööst kella kaheni pole viga, te isegi uinute. Aga siis - kui kerra ka te tõmbuksite - külm, millele te soojal suvapäeval ei saanud mõeldagi, poeb igalt poolt sisse ja ihu võbisemine ei lase magamisele mõeldagi. Hiljemalt kell kolm öösel on selline looduslaps siirdunud laagrilõkke juurde valvuri "ühiskondlikuks abiliseks".
Vaat nii.
Kuidas toimida siis, kui telki pole? Esimesed abistajad on küünid, mis on nii kodused ja kus juulikuust alates leidub alati värskeid heinu. Praktika näitab, et meie rahva hulgas nii julma küüniomanikku ei leidu, kes ööbijale ulualust keelaks. Ainult seda ütleb ta kindlasti: "Tuletikud jätke välja!" Teie kui kogenud matkaja aga vastate: "Ärge kartke, meil on taskulamp."
:D :D
Aga alati pole küüne ja kui on, siis pahatihti puuduvad sealt heinad. Ainult põrandal näete mulluseid pepri. Kuidas siis sel juhul toimida?
Mets!
Lehtonn! Osmik!
Jah, niisugust osatakse teha, ainult ärge metsa laastake! Kui te ei oska kasutada tuuulemurdu ega niikuinii hävinevat materjali, pole te õige loodusesõber ega ettenägelik kodanik. Kuid matkaja seda ju on.
Ning lõpetuseks tänane päeva tera:
Sääskede peletamiseks telgist tee konservikarbile väikesed augud sisse ja seo karbile traadist sang ümber. Nüüd pane karpi hõõguvaid süsi ja neile käbisid. Kui karpi sangapidi käes hoides keerutada, hakkavad käbid veidi põlema. Nii tekkiv suits peletabki telgist sääsed. Hõõguvatele käbidele võib panna suitsu tekitamiseks ka riideribasid, kamprit...
... ja kui sääsed ka selle peale ära ei lähe, siis igal juhul tekib telgis psühhedeelne õhkkond, kõik selgroogsetest ja -rootutest asukad vennastuvad ning hämmeldunud kaasmatkajad leiavad telgisviibijad sääskede bäki saatel "Öö last" undamas.
Jätkub postitustesari "Matkatarkuste taskuraamatu" ainetel
Matkatehnikast
Suvistel jalgsimatkadel liigume harilikult rivitult. Nii võime segamatult nautida looduse ilu, soovi korral seisatuda. Kuid grupp võib sammuda ka rivis. Nii astudes saavutatakse kindel matkarütm. Eriti tõhusalt toetab seda lõbus marsilaul. Ja kilomeetrid mööduvad lennates, unub väsimus, raske seljakott, janugi.
Tänavail ja suure liiklusega paikades, samuti tihedas metsas, kitsal teerajal, soos ja öisel ajal liigume eranditult rivis.
Siia sobib hästi väike mõttepilt lõbusat marsilaulu lõõritavast matkarivist teineteise järel paatoslikult laukamülkasse marssimas.
Säästan teid täpsemast käimistehnika lahtiseletamisest ja toon ära paar illustratsiooni takistuste ületamisest.
Jätke see viimane lause meelde. Eeldatakse, et nende mõne tunniga jõuame teha kõik mida edaspidi meil soovitatakse.
Nüüd siis lebomaanide lemmikosa,
Puhkus rännakul
Matkamisel on sobiv teha iga 45-60 minuti järel /... / umbes 10-minutiline puhkepeatus. Selline rütm aitab säilitada jõudu ja vastupidavust kogu rännupäevaks.
Aga ärge veel rõõmustage.
Samas on väga oluline, kuidas need 10 puhkuseminutit veeta. Esialgu võib tunduda kõige loomulikum, et see aeg tuleb rahulikult lamada või vaikselt istuda, et lihastel ei oleks mingit aktiivset tegevust ja nad puhkaksid.
Nii ei puhka aga ükski kogenud matkaja!
Kogenud matkaja nimelt alustab puhkust hingamisharjutustega, mis vahelduvad lõdvestusharjutustega ja lõpetada üldiste eelsoojendusharjutustega.
(ära on toodud ka virgutusvõimlemise näidiskompleks, mida saame matkal kenasti praktiseerima hakata)
Aga lähme nüüd lõpuks ometi ka olulise info juurde.
Matkavarustus
Individuaalvarustus
Toon pikast loetelust ära võid tähelepanuväärsemad/millega meie pole osanud arvestada
Habemeajamistarbed. Tekk (kasutatakse viimasel ajal üha harvemini). Kotikujuline lina (0,7 X 1,8 m). Telgis magades on see otstarbekam kui kõrvuti laotatud ühised lina; ka heintes on kottlina parem. Kui armastatakse mugavust, võetakse kaasa ka täispuhutav madrats või poroloonmatid. Kirjutustarbed (igatahes mitte keemilist pliiatsit!). Taskulamp koos varupirnide ja -patareidega. Küünlad ja tikud, viimastest osa veekindlas pakendis. Haaknõelu, niiti ja nõelu.
Sokke peaks kaasas olema 4 paari: suvel 2 paari villaseid ja 2 paari puuvillaseid, talvel 4 paari villaseid. Sokid olgu alati puhtad ja kuivad. Kui sokke vähem kaasas, võib juhtuda, et õhtul pestud sokid on hommikul alles märjad ja olemegi paljajalu. Jalga tõmbame sokid oma vanemate seltsimeeste kogemusi silmas pidades: alla puuvillased ja peale villased.
:D
Hõõrdumise vältimiseks on soovitatav kanda uusi, nõelumata sokke. Nõeluda püüame ühtlaselt, et nõelutud koht ei hakkaks hõõruma. Jalgu peseme iga päev, sokke vahetame sagedasti. Pole ülearune teada ka seda, et ajalehepaber on hea kaitsevahend jalgade külmetamise vastu. Suvisel matkal kasutame avarat heledat riietust /... / Eriti sobivad on kauboisärk (ilmtingimata hästisuletavate taskutega) ja tavalised treeningpüksid, kuumadel päevadel aga lühikesed püksid, ka naisperel.
No ma ei tea, kas see ei lähe juba pisut kõlvatuks?
Ühelegi matkale pole soovitatav minna ilma sooja kampsunita.Hea on, kui paneme seljakotti ka ühe lamba- või jänesenahkse vesti või kasuka, mis kulub marjaks ära peatustel.
Noh, üks kasukas siia või sinna, palju see kotis ikka ruumi võtab...
NB! oluline teadaanne (eriti neile kes kavatsevad minuga ühes telgis viibida):
Pesu vahetama vähemalt kord nädalas. Sellepärast olgu tingimata kaasas ka tagavarapaar. Läbihigistatud pesu kaotab oma hügieenilised omadused.
Ja tänane päeva tera on järgmine:
Telgis magades riietu lahti, sest riietes teki all magades võib külm hakata!
(???)
Matkatehnikast
Suvistel jalgsimatkadel liigume harilikult rivitult. Nii võime segamatult nautida looduse ilu, soovi korral seisatuda. Kuid grupp võib sammuda ka rivis. Nii astudes saavutatakse kindel matkarütm. Eriti tõhusalt toetab seda lõbus marsilaul. Ja kilomeetrid mööduvad lennates, unub väsimus, raske seljakott, janugi.
Tänavail ja suure liiklusega paikades, samuti tihedas metsas, kitsal teerajal, soos ja öisel ajal liigume eranditult rivis.
Siia sobib hästi väike mõttepilt lõbusat marsilaulu lõõritavast matkarivist teineteise järel paatoslikult laukamülkasse marssimas.
Säästan teid täpsemast käimistehnika lahtiseletamisest ja toon ära paar illustratsiooni takistuste ületamisest.
Jalgsimatkal arvestame päevateekonnaks 15-30 km /... / olenevalt matkajate ettevalmistatusest, tervislikust seisundist ja marsruudi raskusest.
Päeva jaotame nii, et põhiline matkaaeg langeks tundidele, mil ei ole kõrvetavat päikest. Hommikul tõuseme juba kell kuus, sest võimlemine, tualett, eine ja muud ettevalmistused võtavad paar tundi. Seega saaksime asuda teele alles kell kaheksa. Kell 12.30 - 15.30 teeme lõunapeatuse ja puhkuse. Pealelõunaseks teekonnaks arvestame vähem kilomeetreid, sest paras aeg õhtuste ettevalmistuste alustamiseks on kell 18.30, hiljemalt kell 19, sest laagri rajamine, õhtusöök jne. vajavad hea hulga aega ja pimedus saabub meie pooleliolevaid toimetusi arvestamata.
Päeva jaotame nii, et põhiline matkaaeg langeks tundidele, mil ei ole kõrvetavat päikest. Hommikul tõuseme juba kell kuus, sest võimlemine, tualett, eine ja muud ettevalmistused võtavad paar tundi. Seega saaksime asuda teele alles kell kaheksa. Kell 12.30 - 15.30 teeme lõunapeatuse ja puhkuse. Pealelõunaseks teekonnaks arvestame vähem kilomeetreid, sest paras aeg õhtuste ettevalmistuste alustamiseks on kell 18.30, hiljemalt kell 19, sest laagri rajamine, õhtusöök jne. vajavad hea hulga aega ja pimedus saabub meie pooleliolevaid toimetusi arvestamata.
Jätke see viimane lause meelde. Eeldatakse, et nende mõne tunniga jõuame teha kõik mida edaspidi meil soovitatakse.
Nüüd siis lebomaanide lemmikosa,
Puhkus rännakul
Matkamisel on sobiv teha iga 45-60 minuti järel /... / umbes 10-minutiline puhkepeatus. Selline rütm aitab säilitada jõudu ja vastupidavust kogu rännupäevaks.
Aga ärge veel rõõmustage.
Samas on väga oluline, kuidas need 10 puhkuseminutit veeta. Esialgu võib tunduda kõige loomulikum, et see aeg tuleb rahulikult lamada või vaikselt istuda, et lihastel ei oleks mingit aktiivset tegevust ja nad puhkaksid.
Nii ei puhka aga ükski kogenud matkaja!
Kogenud matkaja nimelt alustab puhkust hingamisharjutustega, mis vahelduvad lõdvestusharjutustega ja lõpetada üldiste eelsoojendusharjutustega.
(ära on toodud ka virgutusvõimlemise näidiskompleks, mida saame matkal kenasti praktiseerima hakata)
Aga lähme nüüd lõpuks ometi ka olulise info juurde.
Matkavarustus
Individuaalvarustus
Toon pikast loetelust ära võid tähelepanuväärsemad/millega meie pole osanud arvestada
Habemeajamistarbed. Tekk (kasutatakse viimasel ajal üha harvemini). Kotikujuline lina (0,7 X 1,8 m). Telgis magades on see otstarbekam kui kõrvuti laotatud ühised lina; ka heintes on kottlina parem. Kui armastatakse mugavust, võetakse kaasa ka täispuhutav madrats või poroloonmatid. Kirjutustarbed (igatahes mitte keemilist pliiatsit!). Taskulamp koos varupirnide ja -patareidega. Küünlad ja tikud, viimastest osa veekindlas pakendis. Haaknõelu, niiti ja nõelu.
Sokke peaks kaasas olema 4 paari: suvel 2 paari villaseid ja 2 paari puuvillaseid, talvel 4 paari villaseid. Sokid olgu alati puhtad ja kuivad. Kui sokke vähem kaasas, võib juhtuda, et õhtul pestud sokid on hommikul alles märjad ja olemegi paljajalu. Jalga tõmbame sokid oma vanemate seltsimeeste kogemusi silmas pidades: alla puuvillased ja peale villased.
:D
Hõõrdumise vältimiseks on soovitatav kanda uusi, nõelumata sokke. Nõeluda püüame ühtlaselt, et nõelutud koht ei hakkaks hõõruma. Jalgu peseme iga päev, sokke vahetame sagedasti. Pole ülearune teada ka seda, et ajalehepaber on hea kaitsevahend jalgade külmetamise vastu. Suvisel matkal kasutame avarat heledat riietust /... / Eriti sobivad on kauboisärk (ilmtingimata hästisuletavate taskutega) ja tavalised treeningpüksid, kuumadel päevadel aga lühikesed püksid, ka naisperel.
No ma ei tea, kas see ei lähe juba pisut kõlvatuks?
Ühelegi matkale pole soovitatav minna ilma sooja kampsunita.Hea on, kui paneme seljakotti ka ühe lamba- või jänesenahkse vesti või kasuka, mis kulub marjaks ära peatustel.
Noh, üks kasukas siia või sinna, palju see kotis ikka ruumi võtab...
NB! oluline teadaanne (eriti neile kes kavatsevad minuga ühes telgis viibida):
Pesu vahetama vähemalt kord nädalas. Sellepärast olgu tingimata kaasas ka tagavarapaar. Läbihigistatud pesu kaotab oma hügieenilised omadused.
Ja tänane päeva tera on järgmine:
Telgis magades riietu lahti, sest riietes teki all magades võib külm hakata!
(???)
Wednesday, June 10, 2009
Jätkuvalt teen ülevaateid "Matkatarkuste taskuraamatust"
Libisen üle peatükkidest Matkajate traditsioonid, Auto-motomatkad ning Eesti NSV ühing "Autom", mis on küll naljakad lugeda, aga ei anna otseselt midagi juurde meie ühisele ettevõtmisele. Seega -
Kaugmatkad
Meil on tavaks saanud ütlus: "Enne Pariisi käi ära Nuustakul!" (mis tolles ajas võis küll kõlada üsna irooniliselt) On ju meie vabariik vaatamisväärsuste poolest üsna rikas. Ja siiski... Meil pole suuri kärestikke, igilumiseid mäetippe, eukalüptipuid... (iroonia jätkub) Sellepärast kipumegi Nuustakult kaugemale - Koola asustamata tundratesse, Kesk-Aasia kaljumägedesse, kõikjale mujale... Kaugmatk kujutab endast juba tõsist sportlikku üritust, mis eeldab head füüsilist ettevalmistust. Sageli tuleb kuni 40-kilose seljakotiga astuda mitte ainult päev või kaks. /... / Seepärast tuleb grupp komplekteerida varakult, teha ühiseid treeninguid, nädal kaks enne retke sooritada täies varustuses kontrollmatk.
Meie täies varustuses kontrollmatk tuleb siis pakkimisbaasist lennuväljani?
Kaugmatk viib meid sageli õige mitmeks päevaks asustamata piirkondadesse, sellepärast pole hea välja minna liiga väikese rühmaga. I, II ja III raskuskategooria matka puhul peab gruppi kuuluma vähemalt neli inimest, IV ja V raskuskategooria matka puhul vähemalt kuus inimest. Kaugpõhja suunduv grupp koosnegu 10-12 inimesest.
Raskuskategooriatest:
Sportlikke matku jagatakse kergemaist alates puhkepäevamatkadeks, mitmepäevamatkadeks ja I, II, III, IV, V ning VI raskuskategooria matkadeks
Mis püstitab kohe küsimuse - mitmenda raskuskategooria matk meil tuleb?
Targa raamatu veel targem tabel annab ka sellele vastuse. Minu kiire arvestuse kohaselt jääb meil kohapeal liikumiseks ca 9 päeva. Sellisest matka kestvusest jätkub II kategooriaks, eeldusel et käime selle aja jooksul maha vähemalt 120 km mägedes. (III kategooria puhul vastavalt min 10 päeva ja 140 km, VI kat. puhul min. 20 päeva ja 160 km. Mägimatkade puhul loeb ka läbitud kurude arv ning raskusaste, aga ärgem ajagem juuksekarva lõhki)
Ja mis veel parem, kui meil õnnestub vähemalt I kat. nõuded täita (6 päeva mägedes, 100 km), võime hakata endile juba järku taotlema. Kolmas järk matkaspordis, kõlab ju uhkelt :D Vähemalt CV-s.
Aga ei maksa luua endale illusioone, nagu sellega ja matkamisega üleüldse kaasnev asjaajamine oleks lihtne. Seda bürokraatia ja propuskite imepärast maailma tutvustab veidi järgmine peatükk nimega
Matkaaruanne
Vastavalt (endise) NSV Liidu territooriumil korraldavate sportlike matkade organiseerimise ja läbiviimise eeskirjadele peab grupijuht esitama nelja kuu jooksul pärast matka marsruudi-kvalifikatsioonile (Uku ise teab kust me sellise leidma peaks) ja matka korraldavale organisatsioonile (kui viimane seda soovib) aruande.
Sportliku matka aruanne on /... /II - III kategooria matkade puhul kirjalik või suuline /... /
II-III kategooria matka aruande vormi ja mahu määrab MKK juba matkaavalduse läbivaatamisel.
Eks lootkem, et MKK on meie avalduse läbivaatamisel kiire.
Koos aruandega tuleb esitada: - marsruudiraamat, kuhu tehti märkmed matka algus-, vahe- ja lõpp-punkti läbimise kohta;
vahemärkus: kui kaugel meie marsruudikoostamine on? Väljapakutu vaikimisi vastu võetud?
- tuuridest* või testest marsruudi iseloomulikest punktidest võetud kirjad;
- sideasutuste kviitungid, mis tõendavad kontrolltelegrammide õigeaegset saatmist;
- teised dokumendid, mis tõendavad planeeritud marsruudi läbimist;
- matka sooritamise tõendid kõikide grupiliikmete kohta.
Suulise matkaaruande esitab grupijuht grupiliikmete osavõtul. /... /Ka suulist aruannet illustreeritakse fotomaterjalide (diapositiivid, filmid), kaartide, skeemide ja muu materjaliga. Kirjalik aruanne (masinakirjalehtedel) esitatakse köidetuna. Selle maht koos fotomaterjalide (mitte vähem kui 15 fotot) ja kartograafiliste materjalidega (3-5 lehekülge) ei tohi ületada 70 lehekülge. (kuidas siis nii!?) Esikaane siseküljele tuleb kleepida ümbrik marsruudiraamatu ja teiste eelpool loetletud dokumentidega.
Järgneb ülevaade sellest, mida peaksid fotod ja kaardimaterjalid kujutama/iseloomustama, millises formaadis, kuidas katalogiseeritud; millistest peatükkidest ja lisadest peab matkapäevik koosnema jne.
Niisiis, kes meil pidigi matkapäevikut koostama? Keegi suurema organiseerimis- ja keskendumisvõimega isik eelistatavalt?
__________
* Tuur - kivist laotatud väike püramiid, mille sees asub ilmastikukindlas pakendis tuurikiri.
Ja tänase sissekande lõpetuseks tutvustaks veel üht huvitavat detaili "Matkatarkuste raamatu" juures: aeg-ajalt esineb seal lehekülje lõpus muust tekstist kastikesega eraldatud sügavmõttelisusi, justkui oma ajastu tip of the day või today's fortune. Nimetagem neid edaspidi "päeva tera"
Ja tänane päeva tera on järmine:
Libisen üle peatükkidest Matkajate traditsioonid, Auto-motomatkad ning Eesti NSV ühing "Autom", mis on küll naljakad lugeda, aga ei anna otseselt midagi juurde meie ühisele ettevõtmisele. Seega -
Kaugmatkad
Meil on tavaks saanud ütlus: "Enne Pariisi käi ära Nuustakul!" (mis tolles ajas võis küll kõlada üsna irooniliselt) On ju meie vabariik vaatamisväärsuste poolest üsna rikas. Ja siiski... Meil pole suuri kärestikke, igilumiseid mäetippe, eukalüptipuid... (iroonia jätkub) Sellepärast kipumegi Nuustakult kaugemale - Koola asustamata tundratesse, Kesk-Aasia kaljumägedesse, kõikjale mujale... Kaugmatk kujutab endast juba tõsist sportlikku üritust, mis eeldab head füüsilist ettevalmistust. Sageli tuleb kuni 40-kilose seljakotiga astuda mitte ainult päev või kaks. /... / Seepärast tuleb grupp komplekteerida varakult, teha ühiseid treeninguid, nädal kaks enne retke sooritada täies varustuses kontrollmatk.
Meie täies varustuses kontrollmatk tuleb siis pakkimisbaasist lennuväljani?
Kaugmatk viib meid sageli õige mitmeks päevaks asustamata piirkondadesse, sellepärast pole hea välja minna liiga väikese rühmaga. I, II ja III raskuskategooria matka puhul peab gruppi kuuluma vähemalt neli inimest, IV ja V raskuskategooria matka puhul vähemalt kuus inimest. Kaugpõhja suunduv grupp koosnegu 10-12 inimesest.
Raskuskategooriatest:
Sportlikke matku jagatakse kergemaist alates puhkepäevamatkadeks, mitmepäevamatkadeks ja I, II, III, IV, V ning VI raskuskategooria matkadeks
Mis püstitab kohe küsimuse - mitmenda raskuskategooria matk meil tuleb?
Targa raamatu veel targem tabel annab ka sellele vastuse. Minu kiire arvestuse kohaselt jääb meil kohapeal liikumiseks ca 9 päeva. Sellisest matka kestvusest jätkub II kategooriaks, eeldusel et käime selle aja jooksul maha vähemalt 120 km mägedes. (III kategooria puhul vastavalt min 10 päeva ja 140 km, VI kat. puhul min. 20 päeva ja 160 km. Mägimatkade puhul loeb ka läbitud kurude arv ning raskusaste, aga ärgem ajagem juuksekarva lõhki)
Ja mis veel parem, kui meil õnnestub vähemalt I kat. nõuded täita (6 päeva mägedes, 100 km), võime hakata endile juba järku taotlema. Kolmas järk matkaspordis, kõlab ju uhkelt :D Vähemalt CV-s.
Aga ei maksa luua endale illusioone, nagu sellega ja matkamisega üleüldse kaasnev asjaajamine oleks lihtne. Seda bürokraatia ja propuskite imepärast maailma tutvustab veidi järgmine peatükk nimega
Matkaaruanne
Vastavalt (endise) NSV Liidu territooriumil korraldavate sportlike matkade organiseerimise ja läbiviimise eeskirjadele peab grupijuht esitama nelja kuu jooksul pärast matka marsruudi-kvalifikatsioonile (Uku ise teab kust me sellise leidma peaks) ja matka korraldavale organisatsioonile (kui viimane seda soovib) aruande.
Sportliku matka aruanne on /... /II - III kategooria matkade puhul kirjalik või suuline /... /
II-III kategooria matka aruande vormi ja mahu määrab MKK juba matkaavalduse läbivaatamisel.
Eks lootkem, et MKK on meie avalduse läbivaatamisel kiire.
Koos aruandega tuleb esitada: - marsruudiraamat, kuhu tehti märkmed matka algus-, vahe- ja lõpp-punkti läbimise kohta;
vahemärkus: kui kaugel meie marsruudikoostamine on? Väljapakutu vaikimisi vastu võetud?
- tuuridest* või testest marsruudi iseloomulikest punktidest võetud kirjad;
- sideasutuste kviitungid, mis tõendavad kontrolltelegrammide õigeaegset saatmist;
- teised dokumendid, mis tõendavad planeeritud marsruudi läbimist;
- matka sooritamise tõendid kõikide grupiliikmete kohta.
Suulise matkaaruande esitab grupijuht grupiliikmete osavõtul. /... /Ka suulist aruannet illustreeritakse fotomaterjalide (diapositiivid, filmid), kaartide, skeemide ja muu materjaliga. Kirjalik aruanne (masinakirjalehtedel) esitatakse köidetuna. Selle maht koos fotomaterjalide (mitte vähem kui 15 fotot) ja kartograafiliste materjalidega (3-5 lehekülge) ei tohi ületada 70 lehekülge. (kuidas siis nii!?) Esikaane siseküljele tuleb kleepida ümbrik marsruudiraamatu ja teiste eelpool loetletud dokumentidega.
Järgneb ülevaade sellest, mida peaksid fotod ja kaardimaterjalid kujutama/iseloomustama, millises formaadis, kuidas katalogiseeritud; millistest peatükkidest ja lisadest peab matkapäevik koosnema jne.
Niisiis, kes meil pidigi matkapäevikut koostama? Keegi suurema organiseerimis- ja keskendumisvõimega isik eelistatavalt?
__________
* Tuur - kivist laotatud väike püramiid, mille sees asub ilmastikukindlas pakendis tuurikiri.
Ja tänase sissekande lõpetuseks tutvustaks veel üht huvitavat detaili "Matkatarkuste raamatu" juures: aeg-ajalt esineb seal lehekülje lõpus muust tekstist kastikesega eraldatud sügavmõttelisusi, justkui oma ajastu tip of the day või today's fortune. Nimetagem neid edaspidi "päeva tera"
Ja tänane päeva tera on järmine:
Pikseohtlikkuse järgi reastuvad puud nii (alates kõige ohtlikumast): tamm, pappel, kuusk, mänd, paju, haab. Kõige ohutum on saar. Kõige ohtlikumad aga kõik kuivanud puud.
Tuesday, June 9, 2009
jätkan ülevaadet Matkatarkuste taskuraamatust
Kerge või raske seljakott
Mida kaasa võtta?
Üks suurte kogemustega matkaja ütles kuldsed sõnad: "Kaasa ei tule võtta mitte seda, mida matkal võiks tarvis minna, vaid ainult seda, mis on vältimatult vajalik."
Rühmajuhil olgu kõigepealt kaart ja kompass käepärast. Ka üks binokkel hulga peale pole halb. Rühma dokumentatsioon, s.o. matkaleht, millele läbitud asulais templid peale võetakse, kuulub rühmajuhi taskusse
Aga kui te arvate, et ühe matka jaoks bürokraatia sellega piirudb, siis eksite üsna rängalt. Sellest tuleb juttu veel hilisemates sissekannetes.
Teadagi tuleb igal matkajal kaasa võtta seljakott.
Mida rohkem on kotil taskuid, seda kiiremini leiame sinna paigutatud pisiesemed. Vana tuntud tõde on see, et raskemad ja muljumist mittekartvad esemed asugu seljakoti põhjas, kergemad peal; harva kasutatavad paigutatagu allapoole, sageli vajatavad üles; pehmed (vaip, varurõivad) pandagu kotti vastu seljapoolt. Paberpakendis ärge tangu, jahu, soola ja suhkrut kaasa võtke - paber puruneb varsti ja lindudele pole mõtet toitu nii kaugele kanda. Algajale kipub ehk tunduma, et esemete paigutamine on üsna raske protseduur, kuid küll praktika näitab, et isegi kits ja kapsad mahuvad seljakotti mõnusalt ära.
-Aga vähemalt minu seljakoti puhul ei näe ma selleks vajadust, sest kapsast ma ei hooli ja kitsi pidi sealmail saama väga hõlpsasti ja soodsa kursiga naisterahvaste vastu vahetada.
Läheb lahti!
Juba esimesel kilomeetril selgub, et ühed kipuvad ette ruttama ja teised maha jääma (ja oh seda kisa siis). Seepärast käib kõige vilunum (teejuht) ees ja pidurdab tormajaid; tema abiline, samuti kogemustega matkaja, astub kõige taga.
See kõik on üks kena ja idülliline vaatepilt, mida ma tahaksin kord oma silmaga näha, kui ikka aastaid antakse.
Tähelepanu, lebosõbrad! - Paarkümmend minutit pärast matka algust tehakse esimene peatus. Keegi muidugi veel väsinud ei ole, aga kellel on seljakoti rihmad ebamugavalt ja soonivad, kellel sokis volt, mis võib hõõruma hakata. Kohendamiseks ja sobitamiseks vajavad kõik 5 minutit aega. Ja nüüd läheb lahti. 45-60 minutit käimist, 10 puhkust. See nõue pole aga dogmaatiline.
Pärast esimest lühimatka märkate järgmisel hommikul (hirmuga!) et lihased on valusad. Ärgu valu teid kohutagu. See on "magus valu", mis kaob järk-järgult, pärast kolmandat matkapäeva pole sellest enam jälgegi (või teine variant, et matk ei jõuagi kolmanda päevani)
Ja nüüd ka enesekiituse rubriik.
Matkatarkusi on tohutult. Neid saate raamatust, omandate praktikas. Eespool toodud read moodustavad vaid tillukese osa matkatarkuste kogumikust. Aga kui neidki teada, võib juba teele minna.
Targasti teevad need, kes käesolevat raamatut kiirustades läbi ei loe, vaid selle sisusse süvenevad ja ka seljakotti pistavad. Teel läheb teda vaja, matkatarkuste taskuraamatut.
Nii et "ärge muretsevad", nagu ütleb Spiro G. Durelli loomingust. Raamat punnitab matka ajal mu kotitaskut ja seega ei saa meiega midagi halba juhtuda.
Kerge või raske seljakott
Mida kaasa võtta?
Üks suurte kogemustega matkaja ütles kuldsed sõnad: "Kaasa ei tule võtta mitte seda, mida matkal võiks tarvis minna, vaid ainult seda, mis on vältimatult vajalik."
Rühmajuhil olgu kõigepealt kaart ja kompass käepärast. Ka üks binokkel hulga peale pole halb. Rühma dokumentatsioon, s.o. matkaleht, millele läbitud asulais templid peale võetakse, kuulub rühmajuhi taskusse
Aga kui te arvate, et ühe matka jaoks bürokraatia sellega piirudb, siis eksite üsna rängalt. Sellest tuleb juttu veel hilisemates sissekannetes.
Teadagi tuleb igal matkajal kaasa võtta seljakott.
Mida rohkem on kotil taskuid, seda kiiremini leiame sinna paigutatud pisiesemed. Vana tuntud tõde on see, et raskemad ja muljumist mittekartvad esemed asugu seljakoti põhjas, kergemad peal; harva kasutatavad paigutatagu allapoole, sageli vajatavad üles; pehmed (vaip, varurõivad) pandagu kotti vastu seljapoolt. Paberpakendis ärge tangu, jahu, soola ja suhkrut kaasa võtke - paber puruneb varsti ja lindudele pole mõtet toitu nii kaugele kanda. Algajale kipub ehk tunduma, et esemete paigutamine on üsna raske protseduur, kuid küll praktika näitab, et isegi kits ja kapsad mahuvad seljakotti mõnusalt ära.
-Aga vähemalt minu seljakoti puhul ei näe ma selleks vajadust, sest kapsast ma ei hooli ja kitsi pidi sealmail saama väga hõlpsasti ja soodsa kursiga naisterahvaste vastu vahetada.
Läheb lahti!
Juba esimesel kilomeetril selgub, et ühed kipuvad ette ruttama ja teised maha jääma (ja oh seda kisa siis). Seepärast käib kõige vilunum (teejuht) ees ja pidurdab tormajaid; tema abiline, samuti kogemustega matkaja, astub kõige taga.
See kõik on üks kena ja idülliline vaatepilt, mida ma tahaksin kord oma silmaga näha, kui ikka aastaid antakse.
Tähelepanu, lebosõbrad! - Paarkümmend minutit pärast matka algust tehakse esimene peatus. Keegi muidugi veel väsinud ei ole, aga kellel on seljakoti rihmad ebamugavalt ja soonivad, kellel sokis volt, mis võib hõõruma hakata. Kohendamiseks ja sobitamiseks vajavad kõik 5 minutit aega. Ja nüüd läheb lahti. 45-60 minutit käimist, 10 puhkust. See nõue pole aga dogmaatiline.
Pärast esimest lühimatka märkate järgmisel hommikul (hirmuga!) et lihased on valusad. Ärgu valu teid kohutagu. See on "magus valu", mis kaob järk-järgult, pärast kolmandat matkapäeva pole sellest enam jälgegi (või teine variant, et matk ei jõuagi kolmanda päevani)
Ja nüüd ka enesekiituse rubriik.
Matkatarkusi on tohutult. Neid saate raamatust, omandate praktikas. Eespool toodud read moodustavad vaid tillukese osa matkatarkuste kogumikust. Aga kui neidki teada, võib juba teele minna.
Targasti teevad need, kes käesolevat raamatut kiirustades läbi ei loe, vaid selle sisusse süvenevad ja ka seljakotti pistavad. Teel läheb teda vaja, matkatarkuste taskuraamatut.
Nii et "ärge muretsevad", nagu ütleb Spiro G. Durelli loomingust. Raamat punnitab matka ajal mu kotitaskut ja seega ei saa meiega midagi halba juhtuda.
Monday, June 8, 2009
Laskem käia!
Kasutan juhust ja rikun Mpsi põnevaid ja õpetlikke dialooge tema raamatu seltsis ning tutvustan teile ka oma lemmikmatkaraamatut "Tualetis mitte sittuda ehk Reisijuht sügavasse mülkasse sattunud teelisele " Peter Mooreilt.
Millal peaks minema reisile?
Kahtlemata oleks mõistlikum kulutada raha haridusele või uue muusikakeskuse peale. Küllap on tööd reas ootamas. Aga uskuge mind, need kõik on tühised pisiasjad. Niipea kui ilmub platsi Suur Kolmik - perekond, põngerjad ja pangalaen - viib teie ainus reis teid kohalikku supermarketisse mähkmete järele. Minge kohe - enne kui on hilja! Me veel jõuame!
Kust ma tean, et just nüüd on viimane aeg reisima minna?
Tundemärgid on eri inimeste jaoks erinevad. Meil kõigil on oma iseärasused, aga on ka mõned universaalsed märgid, mille hulgas võiks mainida järgmisi:
- kaustadest koopiate tegemine on teile hakanud meeldima (ojaaa)
- astute rongis (trollis) automaatselt sellesse vagunisse (sellest uksest), mis teie sihtkohas peatub otse trepi kohal
- nädalavahetuse kõrghetk on auto pesemine (akende pesemine :D)
- avastate et räägite oma tööst nii peoõhtul kõrtsis istudes, kui ka prükkarile, kes teilt peenraha norib (ma pole veel väga hull, S-iga on lood hullemad :D)
10 põhjust miks minna reisima (toon välja top5)
1. et kaalust alla võtta
on kausa hämmastav, mida mitteisuäratav ja ebahügieeniliselt valmistatud toit võib teha isegi kõige murettekitavama taljega. (et siis kaeme perra)
2. et keeli õppida
sügavasse vette visatud rändaja omandab hämmastavalt kiiresti sellised sõnad nagu "tualett" ja "juhatage mind kiiresti sinna".
3. et mitte tööd teha
4. et arendada algatusvõimet
kui ülemus väidab, et teil puudub igasugune algatusvõime, minega välismaale ja laske kõik raha ära varastada.
5. et koguda lugusid, mida pidudel rääkida
kas olete kunagi istunud peolauas vaikusesse tardunud, häbenedes rääkida, sest teil pole midagi huvitavat öelda?
Kui palju raha peaks kaasa võtma?
Terve mõistus ütleb, et pole võimalik võtta reisile kaasa liiga palju raha. Kuigi see tundub igati loogilise seisukohana, lubatagu mul siiski jääda eriarvamusele. Reisielamus kasvab eksponentsiaalselt vastavalt sellele, mida vähem raha teil on võimalik kulutada. Igikestvad vaielused endiselt käivad. Tõde on kusagil olemas :D
Mida peaks kaasa pakkima?
Kui uskuda mõningaid reisijuhte, siis ei läheks keegi rändama, ilma et tal oleks pool arstikapi sisu nööriga järel (tundub ka meie case olevat). Teised reisijuhid jälle väidavad, et me peaksime kandma hõlpsasti pestavaid dressipükse. Ma tahaks teada, kas keegi üldse teab, mismoodi sellised dressipüksid välja näevad? (ei tea, ausõna)
Minu jaoks on pakkimine midagi väga isiklikku. Kui tahate raskele mägimatkale kaasa võtta kosmoselaeva täpset mudelit mõõtkavas 1:250, siis miks ei võiks te seda teha? (anybody?) Samuti kui kõik, mida te tahate kaasa võtta on seljas olevad riided, siis olgu nii - vähemalt senikaua, kuni te minust allatuult seisate.
Kuid on siiski mõned asjad, mida ma olen aastate jooksul leidnud olevat eriti kasulikud:
- pilet, pass ja raha. on lausa hämmastav, kui palju sujuvamalt kulgeb reis, kui need kolm lihtsat asja on kaasas.
- vähemalt üks komplekt rõivaid. enamus suuremaid lennufirmasid kirtsutab nudismi peale endiselt nina.
- vihmavari. parem kui veekindlast tekstiilist vihmamantel ja maksab vaid murdosa sellest. kasulik ka marutõbiste koerte eemalepeletamiseks. (hmm, järsku peaks kaaluma)
- tampoonid. mõnes vähemarenenud riigis pole neid üldse saada ja pea igal mujal on need mõnevõrra kogukamad kui kodus harjutud. väga nõutud kaup hostelites. (ma ju ütlesin, mu põhjenduseks oli küll nende põlema panemine :p)
- shveitsi taskunuga (päästetud, unistajal on mcgyveri nuga :)
Mida arvata pehmest seljakotist?
Seljakotist pole küll ootamatu kuulirahe korral kuigi palju abi, aga seevastu on seda palju lihtsam heita bussi katusele, vedada ühest ööbimiskohast teise ja sinna on ka lihtsam sisse murda, kui juhtub, et peldikus veedetud öö järel on luku võti kadunud. Seljakoti ostas on väga mugav istuda, kui ootate, millal raudteejaama kassa avatakse. Seljakottide ainus puudus on see, et uuest peast on nad nii õudset värvi. Vot soh siis.
Kõige kasutumatute asjade edetabel
Austaval 5ndal kohal
Matkapliit.
No kuulge! Kas te tõesti tahate ise süüa teha, kui võite sama hästi tõsta endale nina ette kolmekäigulise lõuna, mis maksab murdosa sellest hermeetiliselt suletud ja kuivaks külmutatud kraamist, mida te kaasa vedasite? Ja ma ei räägi siin üldsegi sellest, et kogu see pagana kaadervärk tuleb pärast ka veel puhtaks küürida. Eks elu näitab, kuidas meil kujuneb.
8ndal kohal
Lemmik T-särk
Teate, reisimine pole tegelikult mingi moeparaad! Palun mulle seda veel paar korda enne pakkimist meelde tuletada.
Kas enne reisile minekut tuleks heasse vormi saada?
Milleks raisata palju raha ja jõudu sellele, et enne teeleasumist vormi saada? Võtke planeeti Maa kui maailma suurimat võimlemissaali ja reisimist kui kõige huvitavamat treeningut. Paar päeva ülekaalulise koti tassimist ja te olete oma elu parimas vormis. Oleks ma sellele enne eksju mõelnud.
KÜSIMUSTE KÜSIMUS pühendusega maailmaparandajale
Kas kõhulahtisust on võimalik vältida?
Mul on selle kohta isiklik teooria - seda teooriat ei toeta mitte ükski uuring ning see põhineb vaid minu isiklikel empiirilistel vaatlusandmetel - ,et kõhulahtisus on tegelikult psühhosomaatiline haigus.
Kuidas kõhulahtisusest vabaneda?
Parim lahendus on lihtsalt süüa edasi seda, mille järgi on isu - kuigi mõnel maal on ka see paras väljakutse. See ei leevanda teie vaevusi, kuid te ei tunne end siis enam nii masendunult ja depressiivselt. Lihtsalt kontrollige, et tualettruum oleks alati sprindidistantsi kaugusel.
Reisikaaslastest, lennukitest, jamadest ja matkapäevikutest ja muust mõnel teisel korral edasi. Rumeeniasse kaasa vast ei hakka seda raamatukest tassima. Pigem tegemist raamatuga, millega matkade vahepealsetel aegadel kodus istudes (loe: tualetis sittudes) ennast lõbustada ja kaugele mülgastesse ära rännata. Soovitan.
Friday, June 5, 2009
Julge alustada!
Tark vanasõna lausub: "Iga algus on raske."
Niisiis, enne kui asute kahenädalasele matkateele jalgsi, jalgratta või paadiga, tehke läbi eelkooli-iga lühimatkadega.
Ja kuidas meil sellega on? Jupijumal on asunud tegutsema. Maailmaparandaja väntab kilomeetreid töö ja kodu vahel. L. ei püsi niikuinii hetkegi paigal. Unistaja jookseb töö- ja kodanikukohustuste vahet. S. koha pealt ei oska ma öelda. Ja ma ise, noh... hmm... ma võin pikki distantse kõndida küll, aga kas ka koormaga, ei tea. Matkasaapad vajaksidki sissetallamist.
Muide, tark raamat kiidab meie valikut asuda teele jalgsi (mitte jalgratta või paadiga):
Kõige lihtsam on organiseerida jalgsimatka, sest see ei nõua erilisi abivahendeid. Ja mis peaasi, jalgsi käia oskab igaüks juba teisest eluaastast peale.
Algul olge muidugi ettevaatlikud, koostage matkaplaan mõõdukalt. Esimesi retki ärge kilomeetrite poolest pikaks venitage. Olgu algul vaatamisväärsusi rohkem, käimist vähem. Jätke need marsruudid, kus ühest vaatamist väärivast kohast teise jõudmiseks tuleb terve söömavahe või enamgi käia, edaspidiseks. Küll jõuate!
Seega jätame 20 km päevateekonnad esialgu kõrvale. Küll jõuame!
Mägedes, muidugi, saab tulema ette kohti kus vaatamist väärivad kohad on meie ümber non-stop, nii et üle söömavahe käimisega ei tule probleeme.
Keda kaasa võtta
See on meie puhul juba ammu ära otsustatud. Aga siiski, vaadakem kas sai ka õigesti toimitud.
Kui komplekteerite matkagrupi tuntud inimestest, oma töökoha või õppeasutuste töötajatest, ärge kutsuge kaasa virisejaid. Küllap te neid juba tunnete - neid, kes kuskil ega kunagi, ei kellegi ega millegagi rahul ei ole.
Selliseid inimesi meie hulgas õnneks pole teada. Samas, ma usun et kui ikka päevateekond osutub pikaks, seljakott raskeks, ilm halvaks (vabandust - riietus sobimatuks), sääsed tüütuks jne. jne. siis võib kellaga aega võtta, et kes meist kõige hiljem virisema hakkab. Aga lugegem edasi.
Kaasa ärge võtke ka neid, kellest on teada, et nad võiksid seljakotti vajaliku kraami hulka pista pudeli kibedat või magusat, aga kanget. (!!!!!!) Las nad lähevad nende seltsi, kes istudes või lamades pudelit tühjendavad. Kõigist ülejäänutest aga saavad kindlasti tublid matkakaaslased.
Minu teada on igaüks meist võimeline eelpool kirjeldatud roima sooritama. Kas nüüd jääb minemata?
Kuid pidage! Eespool öeldu ei pruugi olla sugugi nii kategooriline. Võib ka otse vastupidi! Kui te matkagrupp on paisunud piisavalt suureks, /.... / hakake kavandama plaane ka virisejate ja napsisõprade kaasahaaramiseks. Muidugi tuleks esmalt kindlaks teha, milline matk võiks ühele või teisele virisejale huvi pakkuda. Kas meeldib talle jälgida vee kukkumist kõrgelt paekaldalt või tunneb ta huvi oma lemmikkirjaniku sünnipaiga vastu või tahab minna hoopis vaatama, kuidas elavad kalurid, hõberebaste kasvatajad, kuidas kerkivad suurehitised....
Muidugi püüab viriseja teil teel tuju rikkuda. Teie aga ei anna talle alla, olete ülevas meeleolus ning viriseja tunneb peatselt piinlikkust oma iseloomu vildakuse üle.
Ja nii juhtubki, et varsti muutub viriseja (ka napsisõber, kes endale grupist kaaslasi ei leia) tubliks matkajaks.
Nüüd kus matk on päästetud, võime edasi arutleda grupi koosseisu üle.
Matkajate rühma peab juhtima inimene, kellel on kogemusi.
Mis on meie kogemused matkadega? Minu välismaareisid on seni kuulunud raamatu järgi alaliiki "auto-motomatkad" (s. o. ühistransport) või "paadimatkad", riigisiseselt on pikemad matkad (s.t. telkimisega) möödunud jalgrattal. Rasket seljakotti tarides pole ma matkanudki.
Mägedes olen kõndinud vaid ilma igasuguse varustuseta ja suhteliselt lühidalt. Võite kommentaarides kirjeldada oma matkakogemusi.
Peale kogemuste olgu tal veel organiseerimisvõimet ja autoriteeti.
Tark vanasõna lausub: "Iga algus on raske."
Niisiis, enne kui asute kahenädalasele matkateele jalgsi, jalgratta või paadiga, tehke läbi eelkooli-iga lühimatkadega.
Ja kuidas meil sellega on? Jupijumal on asunud tegutsema. Maailmaparandaja väntab kilomeetreid töö ja kodu vahel. L. ei püsi niikuinii hetkegi paigal. Unistaja jookseb töö- ja kodanikukohustuste vahet. S. koha pealt ei oska ma öelda. Ja ma ise, noh... hmm... ma võin pikki distantse kõndida küll, aga kas ka koormaga, ei tea. Matkasaapad vajaksidki sissetallamist.
Muide, tark raamat kiidab meie valikut asuda teele jalgsi (mitte jalgratta või paadiga):
Kõige lihtsam on organiseerida jalgsimatka, sest see ei nõua erilisi abivahendeid. Ja mis peaasi, jalgsi käia oskab igaüks juba teisest eluaastast peale.
Algul olge muidugi ettevaatlikud, koostage matkaplaan mõõdukalt. Esimesi retki ärge kilomeetrite poolest pikaks venitage. Olgu algul vaatamisväärsusi rohkem, käimist vähem. Jätke need marsruudid, kus ühest vaatamist väärivast kohast teise jõudmiseks tuleb terve söömavahe või enamgi käia, edaspidiseks. Küll jõuate!
Seega jätame 20 km päevateekonnad esialgu kõrvale. Küll jõuame!
Mägedes, muidugi, saab tulema ette kohti kus vaatamist väärivad kohad on meie ümber non-stop, nii et üle söömavahe käimisega ei tule probleeme.
Keda kaasa võtta
See on meie puhul juba ammu ära otsustatud. Aga siiski, vaadakem kas sai ka õigesti toimitud.
Kui komplekteerite matkagrupi tuntud inimestest, oma töökoha või õppeasutuste töötajatest, ärge kutsuge kaasa virisejaid. Küllap te neid juba tunnete - neid, kes kuskil ega kunagi, ei kellegi ega millegagi rahul ei ole.
Selliseid inimesi meie hulgas õnneks pole teada. Samas, ma usun et kui ikka päevateekond osutub pikaks, seljakott raskeks, ilm halvaks (vabandust - riietus sobimatuks), sääsed tüütuks jne. jne. siis võib kellaga aega võtta, et kes meist kõige hiljem virisema hakkab. Aga lugegem edasi.
Kaasa ärge võtke ka neid, kellest on teada, et nad võiksid seljakotti vajaliku kraami hulka pista pudeli kibedat või magusat, aga kanget. (!!!!!!) Las nad lähevad nende seltsi, kes istudes või lamades pudelit tühjendavad. Kõigist ülejäänutest aga saavad kindlasti tublid matkakaaslased.
Minu teada on igaüks meist võimeline eelpool kirjeldatud roima sooritama. Kas nüüd jääb minemata?
Kuid pidage! Eespool öeldu ei pruugi olla sugugi nii kategooriline. Võib ka otse vastupidi! Kui te matkagrupp on paisunud piisavalt suureks, /.... / hakake kavandama plaane ka virisejate ja napsisõprade kaasahaaramiseks. Muidugi tuleks esmalt kindlaks teha, milline matk võiks ühele või teisele virisejale huvi pakkuda. Kas meeldib talle jälgida vee kukkumist kõrgelt paekaldalt või tunneb ta huvi oma lemmikkirjaniku sünnipaiga vastu või tahab minna hoopis vaatama, kuidas elavad kalurid, hõberebaste kasvatajad, kuidas kerkivad suurehitised....
Muidugi püüab viriseja teil teel tuju rikkuda. Teie aga ei anna talle alla, olete ülevas meeleolus ning viriseja tunneb peatselt piinlikkust oma iseloomu vildakuse üle.
Ja nii juhtubki, et varsti muutub viriseja (ka napsisõber, kes endale grupist kaaslasi ei leia) tubliks matkajaks.
Nüüd kus matk on päästetud, võime edasi arutleda grupi koosseisu üle.
Matkajate rühma peab juhtima inimene, kellel on kogemusi.
Mis on meie kogemused matkadega? Minu välismaareisid on seni kuulunud raamatu järgi alaliiki "auto-motomatkad" (s. o. ühistransport) või "paadimatkad", riigisiseselt on pikemad matkad (s.t. telkimisega) möödunud jalgrattal. Rasket seljakotti tarides pole ma matkanudki.
Mägedes olen kõndinud vaid ilma igasuguse varustuseta ja suhteliselt lühidalt. Võite kommentaarides kirjeldada oma matkakogemusi.
Peale kogemuste olgu tal veel organiseerimisvõimet ja autoriteeti.
Eks me teame kõik, kellel meist organiseerimisvõimet on. Aga mis autoriteeti puutub, siis on meil nii kõvad individualistid koos, et oma tahtmise läbiajamise nimel me mingeid autoriteete ei tunnista. Ettevaatust, see kisub demokraatiaks kätte.
Rühmas on tingimata vaja ka "majandusjuhatajat", kelle hooleks on toiduprobleemid ja kogu rühma üldvarustus (telgid, toidukeetmisvahendid, kirved, kaardid jne.)
Vabatahtlikke? Seda ma arvasin. Eks me peame ühiselt jälgima, et me ikka piisavalt hästi kirvestega varustatud oleksime.
Tarvis on ka kroonikakirjutajat-reporterit, kes märgib lühidalt üles kõik enda ja rühma liikmete poolt tehtud tähelepanekud ning muljed, mille põhjal on hiljem hea koostada matkapäevikut.
Jällegi, vabatahtlikke?
Selgub, et raamat on isegi üllatavalt ajakohane:
Fotograafi küsimus pole vist enam probleem, kindlasti leidub neid plõksutajaid igas grupis piisavalt. Ning küllap ühisel jõul saadakse töökoha seinalehte või kohalikku ajalehtegi artikkel huvitavast matkast, mis tiivustab teisigi teie järgi joonduma.
Kuidas teile meeldiks, oma töökoha seinal?
Väikest reisiapteeki kanda ja matkal tekkida võivaid pisihädasid ravida on rühma "medõe" ülesanne.
Ja lõpuks ometi jõudsime ühes ametipostis ka üksmeelele: seda saab täitma S.!
Ja selle viljaka tulemusega lõpeb ka seekordne blogisissekanne.
Rühmas on tingimata vaja ka "majandusjuhatajat", kelle hooleks on toiduprobleemid ja kogu rühma üldvarustus (telgid, toidukeetmisvahendid, kirved, kaardid jne.)
Vabatahtlikke? Seda ma arvasin. Eks me peame ühiselt jälgima, et me ikka piisavalt hästi kirvestega varustatud oleksime.
Tarvis on ka kroonikakirjutajat-reporterit, kes märgib lühidalt üles kõik enda ja rühma liikmete poolt tehtud tähelepanekud ning muljed, mille põhjal on hiljem hea koostada matkapäevikut.
Jällegi, vabatahtlikke?
Selgub, et raamat on isegi üllatavalt ajakohane:
Fotograafi küsimus pole vist enam probleem, kindlasti leidub neid plõksutajaid igas grupis piisavalt. Ning küllap ühisel jõul saadakse töökoha seinalehte või kohalikku ajalehtegi artikkel huvitavast matkast, mis tiivustab teisigi teie järgi joonduma.
Kuidas teile meeldiks, oma töökoha seinal?
Väikest reisiapteeki kanda ja matkal tekkida võivaid pisihädasid ravida on rühma "medõe" ülesanne.
Ja lõpuks ometi jõudsime ühes ametipostis ka üksmeelele: seda saab täitma S.!
Ja selle viljaka tulemusega lõpeb ka seekordne blogisissekanne.
Sissejuhatus
järgnevalt hakkan mitte väga tõsises toonis edasi andma näpunäiteid meie eelseisva matka jaoks, mis on ammutatud kõigi tõsiste matkahuviliste teadmistevaramust ehk "Matkatarkuste taskuraamatust" (Tallin 1978).
Subscribe to:
Posts (Atom)