Tuesday, June 9, 2009

jätkan ülevaadet Matkatarkuste taskuraamatust

Kerge või raske seljakott

Mida kaasa võtta?
Üks suurte kogemustega matkaja ütles kuldsed sõnad: "Kaasa ei tule võtta mitte seda, mida matkal võiks tarvis minna, vaid ainult seda, mis on vältimatult vajalik."
Rühmajuhil olgu kõigepealt kaart ja kompass käepärast. Ka üks binokkel hulga peale pole halb. Rühma dokumentatsioon, s.o. matkaleht, millele läbitud asulais templid peale võetakse, kuulub rühmajuhi taskusse

Aga kui te arvate, et ühe matka jaoks bürokraatia sellega piirudb, siis eksite üsna rängalt. Sellest tuleb juttu veel hilisemates sissekannetes.

Teadagi tuleb igal matkajal kaasa võtta seljakott.
Mida rohkem on kotil taskuid, seda kiiremini leiame sinna paigutatud pisiesemed. Vana tuntud tõde on see, et raskemad ja muljumist mittekartvad esemed asugu seljakoti põhjas, kergemad peal; harva kasutatavad paigutatagu allapoole, sageli vajatavad üles; pehmed (vaip, varurõivad) pandagu kotti vastu seljapoolt. Paberpakendis ärge tangu, jahu, soola ja suhkrut kaasa võtke - paber puruneb varsti ja lindudele pole mõtet toitu nii kaugele kanda. Algajale kipub ehk tunduma, et esemete paigutamine on üsna raske protseduur, kuid küll praktika näitab, et isegi kits ja kapsad mahuvad seljakotti mõnusalt ära.

-Aga vähemalt minu seljakoti puhul ei näe ma selleks vajadust, sest kapsast ma ei hooli ja kitsi pidi sealmail saama väga hõlpsasti ja soodsa kursiga naisterahvaste vastu vahetada.

Läheb lahti!

Juba esimesel
kilomeetril selgub, et ühed kipuvad ette ruttama ja teised maha jääma (ja oh seda kisa siis). Seepärast käib kõige vilunum (teejuht) ees ja pidurdab tormajaid; tema abiline, samuti kogemustega matkaja, astub kõige taga.

See kõik on üks kena ja idülliline vaatepilt, mida ma tahaksin kord oma silmaga näha, kui ikka aastaid antakse.

Tähelepanu, lebosõbrad! - Paarkümmend minutit pärast matka algust tehakse esimene peatus. Keegi muidugi veel väsinud ei ole, aga kellel on seljakoti rihmad ebamugavalt ja soonivad, kellel sokis volt, mis võib hõõruma hakata. Kohendamiseks ja sobitamiseks vajavad kõik 5 minutit aega. Ja nüüd läheb lahti. 45-60 minutit käimist, 10 puhkust. See nõue pole aga dogmaatiline.

Pärast esimest lühimatka märkate järgmisel hommikul (hirmuga!) et lihased on valusad. Ärgu valu teid kohutagu. See on "magus valu", mis kaob järk-järgult, pärast kolmandat matkapäeva pole sellest enam jälgegi (või teine variant, et matk ei jõuagi kolmanda päevani)

Ja nüüd ka enesekiituse rubriik.

Matkatarkusi on tohutult. Neid saate raamatust, omandate praktikas. Eespool toodud read moodustavad vaid tillukese osa matkatarkuste kogumikust. Aga kui neidki teada, võib juba teele minna.
Targasti teevad need, kes käesolevat raamatut kiirustades läbi ei loe, vaid selle sisusse süvenevad ja ka seljakotti pistavad. Teel läheb teda vaja, matkatarkuste taskuraamatut.

Nii et "ärge muretsevad", nagu ütleb Spiro G. Durelli loomingust. Raamat punnitab matka ajal mu kotitaskut ja seega ei saa meiega midagi halba juhtuda.

No comments:

Post a Comment