Remark

Ajapuudusel jääb mu õpetlike loengute sari praeguseks pooleli

illustratsiooniks

Mida võtta, mida jätta

Teadatuntud tõde - matkale võta kaasa nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Postitan meie Rumeenia matka-listi praeguse seisuga. Kommenteeritud versioon tekib siis kui tagasi oleme... et järgmiste matkade osas juba paaalju targemad olla.

MAGAMISVARUSTUS
kaks 3-kohalist telki, üks 2-kohaline telk
magamiskott
magamismadrats
termokile, pleed, siidlina - vajadusel

SÖÖGIVARUSTUS
teekann, kastrul, kulp
sööginõud (kauss, tass, noad, kahvlid, lusikad)
priimuse ülemine osa
tikud
tuleraud
süütetabletid
taskunuga
pussnuga
salvrätid, WC paber
nõudepesuvahend

SÖÖK-JOOK
teepakid, lahustuv khv, kakao
0,5 l 80% viin
jägermeister, stroh
veepudel
spordijoogipulber
kuivatatud puuviljad (aprikoosid, banaaniviilud, rosinad, ploomid), pähklid
sokolaad/kommid
pudrud (riisihelbed, tatrahelbed, neljaviljahelbed)
kiirkartulipuder
piimapulber
makaronid,nuudlid
pakisupid
pakimakaronid/road
konservid (avajat pole vast vaja, pussnoaga saab küll) - 3 sprotti, 2 turisti einet, 2 kana omas mahlas, 2 metssiga
kuivatatud liha, suitsuvorst +juust - ???
sool, suhkur, veel midagi
näkileivad
präänikud
rõngikud
glükoositabletid, müslibarid

ESMAABI
elastikside
põlve jm kaitsed
marliside
plaastrid
ohatise plaastrid (compeed)
valuvaigisti (ibumetin 400, co-codamol)
coldrex
kurguvalutabletid
haavakreem
liigeste/lihaste kreem
des vahend
päikesekaitsekreem ja after sun
kaitsefaktoriga hügieeniline huulepulk
citrosept
jood
söetabletid
kõhulahtisuse vastu mingid tabletid
kõhukinnisuse vastu mingi pulber
lactoseven tüüpi tabletid
sääsetõrjevahend
spordigeel jahutava efektiga
isiklik kosmeetika (alates hambaharjast)
hambapasta

KAARDID, DOKUMENDID, RAHA, MUU
raamatud, paljundused kaardist (mis kvaliteediga nad huvitavad tulevad?)
ID kaart, pass
kindlustus
lennupileti bronn nr
hosteli bronnid
sularaha
pangakaardid
fotokas
taskulamp
mängukaardid
matkapäevik
kleeplint
niit, nõel, nööp, nöör
meened, kingitused (2 pisikest vana tallinna, 1 pisike astelpaju liköör, 1 pisike sokolaadi-rummi liköör, 1 pisike saare gin, 3 paari erineva suurusega etno sokke, eesti mängukaardid)

RIIETUS
eeldan et igaüks ise teab paremini mida võtab mida jätab, mõned märksõnad
jalatsid - vähemalt 2 paari?, matkasaapad+ lahtisemad rihmadega plätud?
vihmakindel jopp, vihmakeep
müts või rätik
päikeseprillid
ujumisriided?
saunalina?
pesemisasjad? shampoon? seepi?
kindad

MARSRUUT
võtan asja natuke kokku. Bukarest - Sinaia ca 2 tundi rongisõitu (maabume Prahova Valleysse). Variant ülesminemiseks a) oma jalad, b) cable car. Jõuame Bucegi mäestikku, matkaraamatu kohaselt piisab siin ringi jalutamiseks 3-4 päevast, ca 10 kilti päevas, kõrgeim tipp Omu 2505m. Tegemist rahvarohkeima mäestikuga Rumeenias, aga algajaile parim. Sealt edasi ma arvan, et vaatame kuhu elu meid viib... variante on erinevaid. Peaasi et õigel ajal tagasi jõuaksime.

Järgnevalt siis noppeid järgmisest peatükist


Toitumine

kusjuures püüan välja tuua vaid mitte niiväga ilmset.

Süüa ei saa ette mitmeks päevaks, sest iga päev vajame teatud koguse toiduaineid.

Unustada ei tohi maitseaineid. Soovitatav on need kaasa võtta kuivatatuna.

Asustamata kohta on soovitatav minna jahi- ja õngitsemisvahenditega.
Millisel vähegi tsiviliseeritud maal selline asi küll lubatud on?

Soovitatav on ühte ainet paigutada mitmesse seljakotti (juhuks, kui mõni grupiliige peaks seljakoti kaotama, näiteks jalgrattamatkal).
...ja pealegi olema võimetu ümber pöörama ja seda üles korjama. Mägedes peab koti kaotust mõistagi enam pelgama, kui ikka sõidab liustikust alla...

Retkel valmistatav toit olgu parajalt mage.
Aga milleks siis veel kõik need kuivatatud maitseained?

Joogirežiim

Kuuma ilmaga või ka intensiivsel töötamisel vajame kuni 6 liitrit vett. (päevas)
Taigas ja mägedes, kus allikate vesi on väga mage, tuleb veele lisada soola, sidrunhapet või jõhvikamahla ja pidada ranget joogirežiimi. Ja režiim on tõesti range:

Hommikul enne matkale asumist joome tublisti. Liikumisel ja paaril esimesel peatusel ei joo me üldse, vajaduse korral loputame suud. (kotti integreeritavad joogisüsteemid on seega juuslessiks kuulutatud) Lõunapeatusel loputame kõigepealt suud ja joome siis umbes 250 g vett. Janu kustutame põhjalikult alles pärast lõunasööki ja -puhkust, pisut aega enne matkale asumist.
Ööpeatusel toimime samalaadselt. Ei tohi unustada, et joogivesi peab alati olema keedetud. Ainult allikate vett võib juua keetmatult. /... / Samuti ei joo me tundmatute veekogude vett enne, kui oleme hankinud nende kohta andmeid.
(Kuidas nad seda vanasti küll vanasti jooksvalt tegid?)

Sõna "alkohol" matkaja leksikoni ei mahu!

Ja seda koguni nii kategooriliselt, et eespool refereeritud peatükis "Keda kaasa võtta" räägitakse al... kärakast kui "pudelist kibedast või magusast, aga kangest", teisal nimetatakse napsiks. Oh, mis seal ikka, eks otsigem endale meelepärane peitesõna või perifraas.

Toitvaid taimi

Kui te hästi loodust tunnete, rikastub teie toidulaud uskumatult (ja kui mitte nii hästi, siis omnivooride oma). Sageli tarvitseb ainult pisut kummarduda, ja te saate üpris omalaadse supi, salati, kohvi, tee...

Selles ma ei kahtlegi.

Jupijumala suureks rõõmuks õpetataksegi järgnevalt valmistama gurmee-eineid enamlevinud umbrohtudest. Mis saab aga väljaspool vegetatsiooniperioodi?

Segab talv oma lumevaibaga taimede juurikate korjamist ja kasutamist, leidub rohkesti puude-põõsaste seemneid, vitamiinirikkaid okkaid.
Esimene külm suurendab järsult männi, kuuse, kadaka ja teiste puude okaste C-vitamiini sisaldust. Nii võibki neist saada toitvat teed. Selleks tuleb eelnevalt okkad tavalise kivi abil peeneks hõõruda. Vask- ja raudesemed selleks ei sobi, sest need mõjuvad C-vitamiini lagundavalt.

Kui aga olete koju jätnud maitseained (või kui need sattusid saamatu jalgratturi seljakotti), siis ärge kurvastage. Ka siin tuleb loodus teile abiks.
Sinepi maitsega on hiirekõrvaseemnete pulber. Pipra asendajana kasutage kuivatatud kirburohu seemnete ja lehtede, samuti hiirekõrvaseemnete pulbrit. Nelgina kasutatakse maamõõla juuri. Jne. jne.

Toitlustuse teemadel ka tänane päeva tera:

Sipelgad armastavad ronida magusate toiduainetega täidetud nõudesse. Neist hoidumiseks määrige nõude ääred päevalilleõliga.

Matkavarustus

jätkub.

Rühma varustus

Toiduvalmistamise vahendid. Ämbreid tuleb kaasa võtta vähemalt kaks, suure rühma puhul rohkem. Ämbrite maht peaks olema vähemalt 1,5 l igaosavõtja kohta. (tavaline 10-ne ämber seega kõlbab) Üks ämber olgu kaanega (piima toomiseks). Eriti sobivad on lapergused lüpsikud - neid on hõlpsam seljakotti mahutada. Kaasavõtmisel asetatakse ämbrid vastavasse riidest kotti, siis nad ei määri teisi esemeid tahmaga. /... / Peale selle peab rühmal olema 2-3 väikest kirvest ning plastikaadist lauldina. (ning härjarakend selle ja järgneva kola kaasastassimiseks) Ka kulpi ei maksa unustada, samuti konserviavajat.
Talimatkal, kui on kavas ka välisööbimisi, tuleb võtta kaasa suur kahemehesaag ja suur kirves, sest küttepuude hankimisel vähemast ei piisa. /... / (Miks siis mitte juba Husqvarna?) Saag painutatakse ümber seljakoti ja seotakse selle külge kinni või asetatakse U-kujuliselt seljakoti põhja.
Matkaapteeki tuleb hoida tugevast plekist või plastmassist karbis.
Remonditöökoda peab sisaldama presenditükke, rihmu, nööri, tagavarapandlaid, naaskli, kotinõela seljakoti parandamiseks. Jalanõude jaoks piginööri, nahatükke, naaskli, haamri, väikesi naelu. Alati peaksid kaasas olema liimid BF-2, BF-6 või "Mökol"
Orienteerumisvahendid. Kas nn. suurtükiväekompass või Adrianovi kompass, kaarditasku või kõvast papist kaardialus koos veekindla kattega. Kaart, mall, joonlaud ja kurvimeeter. Muud esemed. Rühma varustuse juurde kuuluvad veel riidest kotikesed toiduainete pakkimiseks, riidehari ja saapahari. (muidugi!) Talvel ja kõrgmägedes matkamisel tuleb kaasa võtta ka 50 m pikkune peen köis, mida läheb vaja julgestuseks ning okstest varje ehitamisel. Kaasa võetakse ka fotoaparaat või filmikaamera ning transistorraadio

(selge kust on tulnud komme vabas looduses autoraadio üürgama keerata!)

Telk

Telk on matkaja lahutamatu kaaslane. Ta peab olema kaalult kerge, vastupidav, veekindel, pakkuma kõige väiksemate mõõtmete juures kõige suuremaid mugavusi, olema kiiresti püstitatav ja kokku pandav.

Järgneb pikk ja illustreeritud traktaat telkidest, mille kohta meie matka puhul aga võib märkida "mittekohalduv", kuna kuppeltelkidest pole seal sõnagi. Edasi telgiplatsi asukohavaliku juurde.

Telgi püstitamise eel peetagu silmas: telki ei tohi asetada nõkku; telgi uks ega külge ei või jääda vastu tuult. Nõos asuv telk satub vihmaga täbarasse olukorda. /... / Vahel tuleb telk paratamatult püstitada nõkku või mäenõlvale. Siis kaevake telgi ümber väike kraav, mis põhja alla valguva vihmavee eemale juhib

Protesteerin: rühma varustuse juures polnud sõnagi juttu sapöörilabidast. Tuleb välja, et isegi loetletud varustus on ebapiisav?

Lisan ka paar illustratsiooni valesti ja õigesti püstitatud telkidest



Telgi asemel matkaonn

Teil pole telki, kuid nii meelsasti ööbiksite vabas looduses. Nii mõnigi uljaspea mõtleb, mis siis ikka, vihma pole karta, poen vaiba sisse, külje alla kuuseoksi ja kuivanud lehti, mis see üks öö siis niimoodi veeta on. Tõesti, keskööst kella kaheni pole viga, te isegi uinute. Aga siis - kui kerra ka te tõmbuksite - külm, millele te soojal suvapäeval ei saanud mõeldagi, poeb igalt poolt sisse ja ihu võbisemine ei lase magamisele mõeldagi. Hiljemalt kell kolm öösel on selline looduslaps siirdunud laagrilõkke juurde valvuri "ühiskondlikuks abiliseks".

Vaat nii.

Kuidas toimida siis, kui telki pole? Esimesed abistajad on küünid, mis on nii kodused ja kus juulikuust alates leidub alati värskeid heinu. Praktika näitab, et meie rahva hulgas nii julma küüniomanikku ei leidu, kes ööbijale ulualust keelaks. Ainult seda ütleb ta kindlasti: "Tuletikud jätke välja!" Teie kui kogenud matkaja aga vastate: "Ärge kartke, meil on taskulamp."

:D :D

Aga alati pole küüne ja kui on, siis pahatihti puuduvad sealt heinad. Ainult põrandal näete mulluseid pepri. Kuidas siis sel juhul toimida?
Mets!
Lehtonn! Osmik!
Jah, niisugust osatakse teha, ainult ärge metsa laastake! Kui te ei oska kasutada tuuulemurdu ega niikuinii hävinevat materjali, pole te õige loodusesõber ega ettenägelik kodanik. Kuid matkaja seda ju on.



Ning lõpetuseks tänane päeva tera:

Sääskede peletamiseks telgist tee konservikarbile väikesed augud sisse ja seo karbile traadist sang ümber. Nüüd pane karpi hõõguvaid süsi ja neile käbisid. Kui karpi sangapidi käes hoides keerutada, hakkavad käbid veidi põlema. Nii tekkiv suits peletabki telgist sääsed. Hõõguvatele käbidele võib panna suitsu tekitamiseks ka riideribasid, kamprit...

... ja kui sääsed ka selle peale ära ei lähe, siis igal juhul tekib telgis psühhedeelne õhkkond, kõik selgroogsetest ja -rootutest asukad vennastuvad ning hämmeldunud kaasmatkajad leiavad telgisviibijad sääskede bäki saatel "Öö last" undamas.

Jätkub postitustesari "Matkatarkuste taskuraamatu" ainetel

Matkatehnikast

Suvistel jalgsimatkadel liigume harilikult rivitult. Nii võime segamatult nautida looduse ilu, soovi korral seisatuda. Kuid grupp võib sammuda ka rivis. Nii astudes saavutatakse kindel matkarütm. Eriti tõhusalt toetab seda lõbus marsilaul. Ja kilomeetrid mööduvad lennates, unub väsimus, raske seljakott, janugi.
Tänavail ja suure liiklusega paikades, samuti tihedas metsas, kitsal teerajal, soos ja öisel ajal liigume eranditult rivis.

Siia sobib hästi väike mõttepilt lõbusat marsilaulu lõõritavast matkarivist teineteise järel paatoslikult laukamülkasse marssimas.

Säästan teid täpsemast käimistehnika lahtiseletamisest ja toon ära paar illustratsiooni takistuste ületamisest.

Jalgsimatkal arvestame päevateekonnaks 15-30 km /... / olenevalt matkajate ettevalmistatusest, tervislikust seisundist ja marsruudi raskusest.
Päeva jaotame nii, et põhiline matkaaeg langeks tundidele, mil ei ole kõrvetavat päikest. Hommikul tõuseme juba kell kuus, sest võimlemine, tualett, eine ja muud ettevalmistused võtavad paar tundi. Seega saaksime asuda teele alles kell kaheksa. Kell 12.30 - 15.30 teeme lõunapeatuse ja puhkuse. Pealelõunaseks teekonnaks arvestame vähem kilomeetreid, sest paras aeg õhtuste ettevalmistuste alustamiseks on kell 18.30, hiljemalt kell 19, sest laagri rajamine, õhtusöök jne. vajavad hea hulga aega ja pimedus saabub meie pooleliolevaid toimetusi arvestamata.

Jätke see viimane lause meelde. Eeldatakse, et nende mõne tunniga jõuame teha kõik mida edaspidi meil soovitatakse.

Nüüd siis lebomaanide lemmikosa,

Puhkus rännakul

Matkamisel on sobiv teha iga 45-60 minuti järel /... / umbes 10-minutiline puhkepeatus. Selline rütm aitab säilitada jõudu ja vastupidavust kogu rännupäevaks.

Aga ärge veel rõõmustage.

Samas on väga oluline, kuidas need 10 puhkuseminutit veeta. Esialgu võib tunduda kõige loomulikum, et see aeg tuleb rahulikult lamada või vaikselt istuda, et lihastel ei oleks mingit aktiivset tegevust ja nad puhkaksid.
Nii ei puhka aga ükski kogenud matkaja!

Kogenud matkaja nimelt alustab puhkust hingamisharjutustega, mis vahelduvad lõdvestusharjutustega ja lõpetada üldiste eelsoojendusharjutustega.
(ära on toodud ka virgutusvõimlemise näidiskompleks, mida saame matkal kenasti praktiseerima hakata)

Aga lähme nüüd lõpuks ometi ka olulise info juurde.


Matkavarustus

Individuaalvarustus

Toon pikast loetelust ära võid tähelepanuväärsemad/millega meie pole osanud arvestada

Habemeajamistarbed. Tekk (kasutatakse viimasel ajal üha harvemini). Kotikujuline lina (0,7 X 1,8 m). Telgis magades on see otstarbekam kui kõrvuti laotatud ühised lina; ka heintes on kottlina parem. Kui armastatakse mugavust, võetakse kaasa ka täispuhutav madrats või poroloonmatid. Kirjutustarbed (igatahes mitte keemilist pliiatsit!). Taskulamp koos varupirnide ja -patareidega. Küünlad ja tikud, viimastest osa veekindlas pakendis. Haaknõelu, niiti ja nõelu.

Sokke peaks kaasas olema 4 paari: suvel 2 paari villaseid ja 2 paari puuvillaseid, talvel 4 paari villaseid. Sokid olgu alati puhtad ja kuivad. Kui sokke vähem kaasas, võib juhtuda, et õhtul pestud sokid on hommikul alles märjad ja olemegi paljajalu. Jalga tõmbame sokid oma vanemate seltsimeeste kogemusi silmas pidades: alla puuvillased ja peale villased.

:D

Hõõrdumise vältimiseks on soovitatav kanda uusi, nõelumata sokke. Nõeluda püüame ühtlaselt, et nõelutud koht ei hakkaks hõõruma. Jalgu peseme iga päev, sokke vahetame sagedasti. Pole ülearune teada ka seda, et ajalehepaber on hea kaitsevahend jalgade külmetamise vastu. Suvisel matkal kasutame avarat heledat riietust /... / Eriti sobivad on kauboisärk (ilmtingimata hästisuletavate taskutega) ja tavalised treeningpüksid, kuumadel päevadel aga lühikesed püksid, ka naisperel.

No ma ei tea, kas see ei lähe juba pisut kõlvatuks?

Ühelegi matkale pole soovitatav minna ilma sooja kampsunita.Hea on, kui paneme seljakotti ka ühe lamba- või jänesenahkse vesti või kasuka, mis kulub marjaks ära peatustel.

Noh, üks kasukas siia või sinna, palju see kotis ikka ruumi võtab...

NB! oluline teadaanne (eriti neile kes kavatsevad minuga ühes telgis viibida):

Pesu vahetama vähemalt kord nädalas. Sellepärast olgu tingimata kaasas ka tagavarapaar. Läbihigistatud pesu kaotab oma hügieenilised omadused.

Ja tänane päeva tera on järgmine:

Telgis magades riietu lahti, sest riietes teki all magades võib külm hakata!

(???)

Jätkuvalt teen ülevaateid "Matkatarkuste taskuraamatust"

Libisen üle peatükkidest Matkajate traditsioonid, Auto-motomatkad ning Eesti NSV ühing "Autom", mis on küll naljakad lugeda, aga ei anna otseselt midagi juurde meie ühisele ettevõtmisele. Seega -

Kaugmatkad

Meil on tavaks saanud ütlus: "Enne Pariisi käi ära Nuustakul!" (mis tolles ajas võis küll kõlada üsna irooniliselt) On ju meie vabariik vaatamisväärsuste poolest üsna rikas. Ja siiski... Meil pole suuri kärestikke, igilumiseid mäetippe, eukalüptipuid... (iroonia jätkub) Sellepärast kipumegi Nuustakult kaugemale - Koola asustamata tundratesse, Kesk-Aasia kaljumägedesse, kõikjale mujale... Kaugmatk kujutab endast juba tõsist sportlikku üritust, mis eeldab head füüsilist ettevalmistust. Sageli tuleb kuni 40-kilose seljakotiga astuda mitte ainult päev või kaks. /... / Seepärast tuleb grupp komplekteerida varakult, teha ühiseid treeninguid, nädal kaks enne retke sooritada täies varustuses kontrollmatk.

Meie täies varustuses kontrollmatk tuleb siis pakkimisbaasist lennuväljani?

Kaugmatk viib meid sageli õige mitmeks päevaks asustamata piirkondadesse, sellepärast pole hea välja minna liiga väikese rühmaga. I, II ja III raskuskategooria matka puhul peab gruppi kuuluma vähemalt neli inimest, IV ja V raskuskategooria matka puhul vähemalt kuus inimest. Kaugpõhja suunduv grupp koosnegu 10-12 inimesest.

Raskuskategooriatest:

Sportlikke matku jagatakse kergemaist alates puhkepäevamatkadeks, mitmepäevamatkadeks ja I, II, III, IV, V ning VI raskuskategooria matkadeks

Mis püstitab kohe küsimuse - mitmenda raskuskategooria matk meil tuleb?
Targa raamatu veel targem tabel annab ka sellele vastuse. Minu kiire arvestuse kohaselt jääb meil kohapeal liikumiseks ca 9 päeva. Sellisest matka kestvusest jätkub II kategooriaks, eeldusel et käime selle aja jooksul maha vähemalt 120 km mägedes. (III kategooria puhul vastavalt min 10 päeva ja 140 km, VI kat. puhul min. 20 päeva ja 160 km. Mägimatkade puhul loeb ka läbitud kurude arv ning raskusaste, aga ärgem ajagem juuksekarva lõhki)

Ja mis veel parem, kui meil õnnestub vähemalt I kat. nõuded täita (6 päeva mägedes, 100 km), võime hakata endile juba järku taotlema. Kolmas järk matkaspordis, kõlab ju uhkelt :D Vähemalt CV-s.

Aga ei maksa luua endale illusioone, nagu sellega ja matkamisega üleüldse kaasnev asjaajamine oleks lihtne. Seda bürokraatia ja propuskite imepärast maailma tutvustab veidi järgmine peatükk nimega

Matkaaruanne

Vastavalt (endise) NSV Liidu territooriumil korraldavate sportlike matkade organiseerimise ja läbiviimise eeskirjadele peab grupijuht esitama nelja kuu jooksul pärast matka marsruudi-kvalifikatsioonile (Uku ise teab kust me sellise leidma peaks) ja matka korraldavale organisatsioonile (kui viimane seda soovib) aruande.
Sportliku matka aruanne on /... /II - III kategooria matkade puhul kirjalik või suuline /... /
II-III kategooria matka aruande vormi ja mahu määrab MKK juba matkaavalduse läbivaatamisel.

Eks lootkem, et MKK on meie avalduse läbivaatamisel kiire.

Koos aruandega tuleb esitada: - marsruudiraamat, kuhu tehti märkmed matka algus-, vahe- ja lõpp-punkti läbimise kohta;

vahemärkus: kui kaugel meie marsruudikoostamine on? Väljapakutu vaikimisi vastu võetud?

- tuuridest* või testest marsruudi iseloomulikest punktidest võetud kirjad;
- sideasutuste kviitungid, mis tõendavad kontrolltelegrammide õigeaegset saatmist;
- teised dokumendid, mis tõendavad planeeritud marsruudi läbimist;
- matka sooritamise tõendid kõikide grupiliikmete kohta.

Suulise matkaaruande esitab grupijuht grupiliikmete osavõtul. /... /Ka suulist aruannet illustreeritakse fotomaterjalide (diapositiivid, filmid), kaartide, skeemide ja muu materjaliga. Kirjalik aruanne (masinakirjalehtedel) esitatakse köidetuna. Selle maht koos fotomaterjalide (mitte vähem kui 15 fotot) ja kartograafiliste materjalidega (3-5 lehekülge) ei tohi ületada 70 lehekülge. (kuidas siis nii!?) Esikaane siseküljele tuleb kleepida ümbrik marsruudiraamatu ja teiste eelpool loetletud dokumentidega.

Järgneb ülevaade sellest, mida peaksid fotod ja kaardimaterjalid kujutama/iseloomustama, millises formaadis, kuidas katalogiseeritud; millistest peatükkidest ja lisadest peab matkapäevik koosnema jne.

Niisiis, kes meil pidigi matkapäevikut koostama? Keegi suurema organiseerimis- ja keskendumisvõimega isik eelistatavalt?

__________

* Tuur - kivist laotatud väike püramiid, mille sees asub ilmastikukindlas pakendis tuurikiri.


Ja tänase sissekande lõpetuseks tutvustaks veel üht huvitavat detaili "Matkatarkuste raamatu" juures: aeg-ajalt esineb seal lehekülje lõpus muust tekstist kastikesega eraldatud sügavmõttelisusi, justkui oma ajastu tip of the day või today's fortune. Nimetagem neid edaspidi "päeva tera"

Ja tänane päeva tera on järmine:

Pikseohtlikkuse järgi reastuvad puud nii (alates kõige ohtlikumast): tamm, pappel, kuusk, mänd, paju, haab. Kõige ohutum on saar. Kõige ohtlikumad aga kõik kuivanud puud.